Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lugeja küsib: kas väikeveekogudel tohib vöörimootorit kasutada?
Küsimus mootori kasutamise kohta siseveekogudel ja väikejärvedel. Kui me jätame kõrvale kaitsealad koos seal kehtivate kaitse-eeskirjadega ning vaatleme n-ö tavalisi veekogusid, siis kui suurtel jõgedel ja järvedel on lubatud sõita sisepõlemismootoriga, kui suurtel elektrimootoriga ja kus ei tohi sõita üldse mitte ühegi mootoriga (peale aerupaadi kondimootori)? Kas viimastel aastatel laialdaselt kasutusele tulnud vööri-trollingumootor ankrurežiimile panduna (hoiab paati ühel kohal paigal) liigitub elektrimootoriga sõitmise alla? Sisuliselt paat ju ei liigu. Kas internetis on olemas mingi koht, kuhu kogu asjakohane info kokku on koondatud?
Seotud lood
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi spetsialistid.
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
Miks on lihtkäsiõngega, kaasa arvatud hirmpika ja -kalli stekkerridvaga kalapüük tasuta, rulliõngega püüdes tuleb aga kalastusõiguse eest maksta?
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele