Huvitav uudistoode ahvena- ja kohapüüdjatele: raskuste sisse monteeritud kõristi

Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.

Kas fluorocarbonist saab teha trossi, mis peab vastu ka korralikule haugile? Saab küll ja selle valmistamine pole mingi raketiteadus. Õigesti valitud fluorocarbon, korralikud hülsid ja paar lihtsat töövõtet annavad lahenduse, mille tugevuses võib elukala väsitamise ajal alati kindel olla. Millist trossi kasutada suurte haugide ja kohade puhul ja millal piisab hoopis peenemast fluorost? Norman Üpraus kirjeldab samm-sammult, kuidas ta endale trosse valmistab.

Norman Üpraus ja Tõnu Väät selgitavad, kuidas Pärnu jõel live-anduriga kala leida, lant koha liikumisteele saata ning nähtud reaktsiooni järgi püügivõtteid muuta.

Oktoobris-novembris ja vahel detsembriski naudib Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Laur Tammeorg, kui ilm vähegi lubab, täiel rinnal ahvenapüüki. Tööalaselt peamiselt Peipsi järvistu töönduskalade uurimisega tegelev ning peagi sealsete kohakalade teemal doktoritööd kirjutama hakkav mees on väljaspool tööposti kirglik, ja mis seal salata, osav ahvenakütt. Tammeorg räägib Kalastajale, kuidas täpselt tema hilissügisel triibusid jahib.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.