Norra lõhekasvandused reostavad nagu suurlinnad

Norra vesiviljelusest jõuab igal aastal fjordidesse ja rannikumerre väga palju toitaineid. Saksa väljaande Der Spiegel andmetel on nende hulk võrreldav sellega, mida sisaldaks miljonite inimeste puhastamata reovesi.

Tundlikele ökosüsteemidele võib selline koormus avaldada märkimisväärset mõju. Liigne toitainete hulk vees soodustab muu hulgas fütoplanktoni kasvu ja vetikate vohamist. Suure koguse orgaanilise aine lagunemisel võib omakorda väheneda vee hapnikusisaldus. Probleemi keskmes on eelkõige intensiivne lõhe- ja vikerforellikasvatus. Kalu peetakse fjordides ja Norra ranniku ääres avatud sumpades, mistõttu pääsevad söödajäägid ja kalade väljaheited otse ümbritsevasse merevette.

Norra kalakasvatust on kaua peetud riigi üheks suureks edulooks, kuid järjest enam räägitakse ka selle varjukülgedest. Intensiivse lõhekasvatuse mõju keskkonnale ja looduslikele kalavarudele on tekitanud kriitikat juba aastaid. Tööstuse praegust ulatust näitavad arvud. 2024. aastal tegutses Norras aasta jooksul 827 meres asuvat lõhekasvatuskohta. Neile lisandus 81 vikerforellikasvatust. Ka kasvatatavate kalade arv on tohutu. 2024. aastal viidi meresumpadesse edasiseks kasvatamiseks ligikaudu 387 miljonit lõhet. Aasta varem oli neid koguni ligi 411 miljonit.

Norra on maailma suurim Atlandi lõhe kasvataja. 2025. aastal suurenes toodang taas märgatavalt. Norra kalandusdirektoraadi värskeimate andmete järgi müüdi ligikaudu 1,75 miljonit tonni lõhet, 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Lõhe moodustas 93 protsenti kogu Norras müüdud kasvanduskala kogusest. Lisaks müüdi umbes 104 000 tonni vikerforelli. Võrdluseks: 2024. aastal müüdi ligikaudu 1,55 miljonit tonni lõhet.

Toodangu tohutu maht näitab, millise ulatuse on Norra kalakasvatus saavutanud. Samal ajal muutub järjest olulisemaks küsimus, kuidas mõjutab miljonite kalade kasvatamine rannikuvett ja seal elavaid looduslikke kalavarusid. Norra jaoks on see eriti tundlik teema. Fjordid pole üksnes kalakasvanduste asukohad, vaid ka paljude merekalade elupaigad ning Atlandi lõhe olulised rändeteed. Seetõttu on teadlased, ametiasutused ja kalastajad juba aastaid tähelepanelikult jälginud, kuidas mõjutavad looduslikke kalapopulatsioone kasvandustes levivad parasiidid ja haigused ning sumpadest põgenenud lõhed.