Selgusid Eesti koondise võistlejad jääpüügi 2026. aasta MMil

Esimesed treeningpäevad ja kvalifikatsioonivõistlus näitasid kahte asja. Esiteks seda, et Rootsis Piteå vetes võib saada suuri kalu. Kui kodustel võistlustel näeme tihti, et tiitleid võidetakse paarikümnegrammiste särgede ja sajagrammiste „sportlatikatega“, siis Rootsis on püügipäevad andnud kuni paarikiloseid säinaid, korralikus mõõdus latikaid ja üksikuid merisiigasid, lisaks ka nurgu-särge-kiiska-viidikat-ahvenat.

Eestit MMil esindavad Mikk Rohtla ja Georg Semenovski rääkisid Kalastajale, et eranditult kõik testpüügi ja kvalifikatsioonivõistluse päevad on olnud väga erinevat nägu. „Väga palju tundub sõltuvat veetasemest ning sellest, kas päike paistab või ei,“ laususid mehed. Rohtla lisas, et kuna suurte kalade eest saab boonuspunkte, siis hakkavad ilmselt nii mõnedki võistlejad neid jahtima. Ta arvas, et võistluse käigus võib olla vajalik püügitaktikat radikaalselt muuta, ja seda isegi mitu korda. Näiteks lülituda latikapüügilt ahvena püüdmisele või hoopis kevadiste särjeparvede jahtimisele. „Nüüd teeme kuni võistluseni trenni. Loodetavasti saame püügialaga paremini tuttavaks, hakkame seda paremini mõistma,“ ütles Rohtla. Ta ütles ka, et võrreldes kahe viimase MMiga on nüüdne püügikoht palju keerulisem ja ettearvamatum.

Eelmistel jääpüügi maailmameistrivõistlustel USAs võitis Eesti koondis neljanda koha. Samale kohale platseeruti ka Mongoolias peetud MMil. Meie koondis sihib tänavu medalit ning sestap treenitakse võistluskohas pikalt. Tiim on kohal juba läinud nädalavahetusest. Maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis toimuvad 28. ja 29. märtsil.

Vaata siit videost, kuidas kohtunikud 6 paremat välja selgitasid.