Kalapüügist Peipsi järvel Vasknarvas dörava abil
1937. aasta 13. märtsil filmis Eesti Kultuurfilm Peipsi järvel talvist kalapüüki. Film on umbes 2 minutit pikk ja seda võib vaadata filmiarhiivi kodulehelt, pannes otsingusse sõnapaari „Talvine kalapüük“. ERMis säilitatakse n-ö filmi stsenaariumi, kus lisaks kalapüügile, mis „sünnib muti, õngede, nooda, võrgu ja rüsaga“, kirjeldatakse ka kalapüüki döravaga. Kuna need kaadrid filmi ei jõudnud, võiks nimetatud püügiriistal veidi pikemalt peatuda.
Seotud lood
Talvise noodapüügi kasutamine enne I maailmasõda oli levinud ainult Harju rannikul. Jääalust noodapüüki meenutab Viinistu mees Edgar Lillhein.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Kes oli lõhekütt Karl Graudin, milles seisneb Graudini meetod lõhilaste püügil ja kuidas seda tänapäeval kasutada? Kas seda meetodit annab kasutada ka kudekeelu järgselt jõgedel lõhe ja meriforelli püüdmiseks?
Karl Ehrmann ja tema „Õngelatiga mööda Võrumaad“
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele