Kalapüügist Peipsi järvel Vasknarvas dörava abil
1937. aasta 13. märtsil filmis Eesti Kultuurfilm Peipsi järvel talvist kalapüüki. Film on umbes 2 minutit pikk ja seda võib vaadata filmiarhiivi kodulehelt, pannes otsingusse sõnapaari „Talvine kalapüük“. ERMis säilitatakse n-ö filmi stsenaariumi, kus lisaks kalapüügile, mis „sünnib muti, õngede, nooda, võrgu ja rüsaga“, kirjeldatakse ka kalapüüki döravaga. Kuna need kaadrid filmi ei jõudnud, võiks nimetatud püügiriistal veidi pikemalt peatuda.
Theodor Altro kirjutas dörava – milles tähelepanelikud lugejad küllap tunnevad ära lutsumänna eelkäija – kohta järgmist.
Seotud lood
Talvise noodapüügi kasutamine enne I maailmasõda oli levinud ainult Harju rannikul. Jääalust noodapüüki meenutab Viinistu mees Edgar Lillhein.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Kes oli lõhekütt Karl Graudin, milles seisneb Graudini meetod lõhilaste püügil ja kuidas seda tänapäeval kasutada? Kas seda meetodit annab kasutada ka kudekeelu järgselt jõgedel lõhe ja meriforelli püüdmiseks?
Karl Ehrmann ja tema „Õngelatiga mööda Võrumaad“
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele