Talviseid püügikalu: latikapüük muutub tulemuslikuks kevade poole
Eestis ei ole talvine spets-latikapüük väga populaarne, sellega on hakatud rohkem tegelema alles viimastel aastatel. Vahel saadakse latikaid ka nt särjepüügi käigus, aga nende suurus jääb tavaliselt alla 0,5 kg.
Talve esimeses pooles pole üldjuhul väga mõtet latikapüügile keskenduda – siis on latikad väga passiivsed, passivad järvede ja jõgede sügavamates aukudes ning praktiliselt ei toitu. Kevade poole aga, kui saabuvad sulailmad, muutuvad latikaparved aktiivsemaks ja hakkavad toitu otsima. Just nüüd on paras aeg võtta paar vaba päeva ja keskenduda latikapüügile. Ka kirbutamisvõistlustel hakkab kevade poole paljudes veekogudes saagi hulgas domineerima just väike latikas ning vahel saadakse sekka ka kilo kandis isendeid.
Mida tähendab kirbutamise MM ja kuidas käib selleks valmistumine? Kui oluline roll on söötadel, õigesti valitud taktikal ja millise tööga saadakse teadmisi võistlusveekogu kohta? 2020. aasta veebruari alguses Soomes Valvatuse järvel toimunud MM-ist annavad ülevaate Eesti koondise liikmed.
Kas topsiõngega on võimalik püüda ka talvel? Millised eelised see püüdjale kaaskalastajate ees annab? Millist varustust on vaja ja kui palju see maksab? Nendest ja paljudest teistest momentidest annab ülevaate Jaan Grents.
Talvel on kalade ainevahetus tänu madalale veetemperatuurile väga aeglane ja nad ei toitu nii aktiivselt nagu soojas vees. Seetõttu tuleb siis kasutada teistsugust peibutussööta ja söötmistaktikat kui suvel. Allpool tulebki juttu talvisest särje- ja latikapüügist kirbuõngega eeskätt püügikoha valiku, kala otsimise ja tulemusliku püügitaktika leidmise kontekstis. Samuti toon välja mõningad söödaretseptid, mis on minul võistlustel ja tavapüügil häid tulemusi toonud.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.