Legendaarseid rulle: D.A.M.-i Quick-sarja haspelrullid – novaatorluse lipulaevad
D.A.M. ehk Deutsche Angelgeräte Manufaktur on vanimaid ja suurimaid kalastusvarustuse tootjaid, mis oli möödunud sajandil tuntud oma eesrindlike tehniliste lahenduste ja novaatorluse poolest. Eriti käis see firma põhitoodangu ehk haspelrullide kohta, millele oli raske leida võrdset.
Seotud lood
August Friderich Meisselbachi on oma nime ajalukku kirjutanud multirulli n-ö vabajooksusüsteemi leiutajana. Kui enne pöörles heidetel kaasa ka rullivänt, siis Maissalbachi rullid võimaldasid heita nii, et pöörles ainult pool. Tema rullid ei olnud mitte ainult mehaanilised šedöövrid, vaid ka nägid välja elegantsed, justkui juveliiritöökojast välja tulnud.
Tänapäevastel multirullidel nii tavalise nöörilaoturi, mille abil oli võimalik nööri automaatselt võrdses ulatuses poolile kerida, patenteeris USA-s 1894. aastal Nelson McGregor.
Eestlase Karl Nurmse juhtimisel täielikult Rootsis disainitud ja konstrueeritud ning 1955. aastal tootmisse jõudnud haspelrull Abu 444 muutus kiiresti väga populaarseks ning seda hakati kutsuma rahvahaspliks, selle disainer Karl Nurmset aga Haspli-Kalleks.
Rootslase Arvid Jonssoni poolt 1942. aastal asutatud Arjoni kalastustarvete firmas üritati konkurentsis püsimiseks rakendada oma toodetel uudseid ja unikaalseid ideid. Paraku sai Arjoni rullide turul läbilöömisel takistuseks konstruktsiooni keerukus ja liialt kõrge hind ning mitmes mõttes ajast ees olnud multirullide tootmine lõpetati 1960. aastal.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele