Legendaarseid rulle: D.A.M.-i Quick-sarja haspelrullid – novaatorluse lipulaevad
D.A.M. ehk Deutsche Angelgeräte Manufaktur on vanimaid ja suurimaid kalastusvarustuse tootjaid, mis oli möödunud sajandil tuntud oma eesrindlike tehniliste lahenduste ja novaatorluse poolest. Eriti käis see firma põhitoodangu ehk haspelrullide kohta, millele oli raske leida võrdset.
Seotud lood
August Friderich Meisselbachi on oma nime ajalukku kirjutanud multirulli n-ö vabajooksusüsteemi leiutajana. Kui enne pöörles heidetel kaasa ka rullivänt, siis Maissalbachi rullid võimaldasid heita nii, et pöörles ainult pool. Tema rullid ei olnud mitte ainult mehaanilised šedöövrid, vaid ka nägid välja elegantsed, justkui juveliiritöökojast välja tulnud.
Tänapäevastel multirullidel nii tavalise nöörilaoturi, mille abil oli võimalik nööri automaatselt võrdses ulatuses poolile kerida, patenteeris USA-s 1894. aastal Nelson McGregor.
Eestlase Karl Nurmse juhtimisel täielikult Rootsis disainitud ja konstrueeritud ning 1955. aastal tootmisse jõudnud haspelrull Abu 444 muutus kiiresti väga populaarseks ning seda hakati kutsuma rahvahaspliks, selle disainer Karl Nurmset aga Haspli-Kalleks.
Rootslase Arvid Jonssoni poolt 1942. aastal asutatud Arjoni kalastustarvete firmas üritati konkurentsis püsimiseks rakendada oma toodetel uudseid ja unikaalseid ideid. Paraku sai Arjoni rullide turul läbilöömisel takistuseks konstruktsiooni keerukus ja liialt kõrge hind ning mitmes mõttes ajast ees olnud multirullide tootmine lõpetati 1960. aastal.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele