- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Teadlased uurisid kliimamuutuste mõju Läänemere madalamatele tsoonidele. Pilt ei ole julgustav
Praegust ajaperioodi nimetatakse loodusteadustes antropotseeniks – see on periood, kus keskkonnale on kõikidest mõjudest tugevaim just inimmõju. Kuidas mõjutab muutuv kliima ja inimmõju Läänemerd? Huljuti avaldatud Saksa–Eesti ühisuuring keskendus just Läänemere rannikualadele.
On üldteada, et ega meri ei ole üks suur ja ühesugune veemass – avaookean ja ka Läänemere keskosa on oluliselt stabiilsemad keskkonnad ning madal rannikumeri tugevamini ja kiiremini inimtegevusest mõjutatav. Seepärast tasub ka esmaseid merekeskkonnas toimuvaid muutuseid sageli just rannikumerest otsida – näiteks toimub Läänemeres merevee soojenemine kiiremini kui avaookeanis. Läänemere liigendatud veed on väga eriline looduskeskkond, mille märksõnadeks on tugev inimmõju (85 miljonit inimest valgalal) ning aastaaegade poolt põhjustatud muutused. Ka rannikumere põhjalähedane ja avavee elustik ning aineringed pole eraldatud nagu sügavates meredes, vaid on omavahel tugevalt läbi põimunud. See kõik teeb madalast Läänemerest hinnatud uurimisala.
Seotud lood
Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.
Kui konksu tunda saanud kala otsast pääseb, viib ta kogu parve endaga kaasa. See on teada-tuntud tõde, mida on kuulnud pea iga kalamees. Nagu seegi, et kui talvisel Peipsil ahvenaparve käima saab, tuleb kala ketti. Natuke mõeldes meenub kindlasti veel mõni. See tähendab, et teadmine kalade parvelise käitumise kohta on kalamehe jaoks oluline info.
Eesti kalamehele pole ilmselt üllatuseks, et forell, ahven ja karpkalalisedki eelistavad elukohana järskude jõekallaste kaldaõõnsuseid ja puujuurikaid. Sadamates ja kanaliseeritud jõgedes selliseid elupaikasid pole ja nii võttis üks Kansase Ülikooli arhitekt kätte ja disainis kalasõbralikud kaldapaneelid.
Jutt käib siis loomulikult kaladest. On ju olnud rõõmustavaks uudiseks, et meie kohalik ahven ümarmudilat kahe suupoolega pistab, samal ajal kui lestal jääb toidukonkurentsi tõttu toidulaud kesisemaks. Kormoranidele maitseb ümarmudil samuti ja seda söövad ka inimesed. Teadlased võtsid vee all toimuva uuringuga kokku.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
5
Teaduslik pilguheit landivärvide maailma ja sellesse, kuidas erinevad kalad neid värve näevad
Viimased lood
Kalakohad
Pikk ja põhjalik kogemuslugu, kasulik lugemine ka spinningumehele!
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele