Fiidripüügi MM-ilt Eestile üheksas koht, Mikk Rohtla individuaalselt neljas!

Olles selle spordialaga tegelenud üle kaheksa aastat, on olnud alati minu suureks unistuseks seista koos maailma parimatega ühel poodiumil. Selle nimel olen pingutanud ja vaeva näinud. Nüüd see unistus lõpuks täitus, kuid medalist jäi siiski natuke puudu. Olenemata sellest olen ülirahul ning emotsioonid, mis mind valdavad, jäävad eluks ajaks meelde ning motiveerivad veelgi rohkem pingutama.

Kuna seekordsed maailmameistrivõistlused toimusid meile võrdlemisi lähedal, Leedus Skirvyte jõe ääres, otsustasime minna kaks nädalat enne võistlusi ka eeltreeningutele, et veekoguga ning sealsete oludega tutvuda. Eelnevalt olime saanud info, et olenevalt ilmast on vaja kasutada isegi kuni 160-grammiseid korve. Eeltreeningutel selgus, et olukord pole siiski nii hull ja kasutada saab kuni 120 g raskuseid korve. Samuti saime aimu püütavatest kalaliikidest ning jälgisime ka Leedu koondise valikvõistlust, kust saime samuti palju väärtuslikku infot. Valikvõistluse käigus tabati küllaltki palju latikaid, mis panid meid arvama, et ka MM-i ajal on vaja hea tulemuse tegemiseks püüda latikat.

Kogu koondisega jõudsime võistluspaika täpselt nädal aega enne võistlust. Ametlikud treeningud kestsid, nagu ikka, esmaspäevast reedeni ning neile järgnesid kaks võistluspäeva – laupäev ja pühapäev.

Ilmastik oli ametlike treeningute ajal väga heitlik ning see muutis olud veelgi keerulisemaks. Võrreldes eeltreeningutega oli veetemperatuur kõvasti langenud ning latikas muutunud palju passiivsemaks. Treeningute käigus üritasime püüda nii latikat kui ka väikest kala (nurgu, särge), kahjuks aga sattusime treenima täpselt sellistesse tsoonidesse, kus arvasime olevat latikat, kuid tegelikult oli vaid väiksemat kala ning vastupidi. Seetõttu ei saanud me väikese kala püügile lõpuni pihta ning otsustasime võistlusele vastu minna hübriidtaktikaga, proovides püüda nurgu ja särge, kuid üritades nende kalade vahele saada boonuslatikaid. Reedese treeningu käigus tabasime ka üsna palju kokre ning saime aru, kuidas seda kala tuleks püüda. Kokre ei olnud küll kõikides tsoonides, kuid hilisemat arvestades oli tegu kõige olulisema treeningpäevaga.

Võistluste esimesel päeval sain loosiga sektori C2, mille kohta koondise kapten Juri ütles mõned korralikud vandesõnad. See ei tundunud olevat kõige kalarikkam sektor. Siiski arutasime treeneriga plaani läbi ning valisime sobivad püügikaugused. Paremal pool olid vastasteks järjest väga tugevad Inglismaa, Iirimaa ning Hollandi koondised. Püüki alustades oli selge, et Inglismaal on kindel taktika püüda väikest kala, ühtlasi saime aru, et kuna meie pole seda harjutanud, ei suuda me sellega konkurentsi pakkuda. Seetõttu oli vaja saada boonuskalu. Kuigi antud tsoonis oli eeldatavasti ka latikat, sain enne esimese tunni lõppu hoopis kogre. Tuletasin kohe meelde reedest treeningut ning nii hakkasingi nurgude ja särgede vahele ilusaid kokri saama.

Tund aega enne lõppu saime aru, et teistega konkureerimiseks oleks vaja veel vähemalt ühte kokre. Treeneriga arutades otsustasime riskida ja üritada iga hinna eest kokre püüda. See tasus end ära ning pool tundi enne lõppu sain veel viimase, küllaltki suure kogre. Kuna selleks hetkeks oli stress ja ärevus juba nii suur, andis tolle kala saamine korraliku adrenaliinilaksu ning käed värisesid pärast seda ikka väga korralikult.

Võistluse lõppedes teadsime, et olime teinud hästi, kuid ei teadnud, kas sellest piisab ka sektori võitmiseks. Kaalumisel tuli tulemuseks 8577 g ning ootasime ärevalt edasisi tulemusi. Kui selgus, et Inglismaal, Iirimaal ja Hollandil on kaalud väiksemad, olin juba lootusrikkam. Treener Andreas läks järgmiste võistlejate kaalumist jälgima ja kui see lõppes, nägin juba kaugelt, kuidas ta tagasi jookseb, rõõmus nägu peas. Selgus, et olin saanud oma sektoris esimese koha! Seda tunnet, mis mind valdas, pole võimalik kirjeldada, seda peab ise kogema.

Igor Ivanov oli oma sektoris samuti teinud supertulemuse, saades 5. koha, teistel koondisekaaslastel kahjuks nii hästi ei läinud. Martin Arm sai oma sektoris 18., Andrei Antonov 14. ning Maksim Tširinovitš 18. koha. Mõnes sektoris panime taktikaga natuke mööda ning kohati oli ka kalade realiseerimisega probleeme. Päeva lõpetasime koondisega 11. kohal, kuid nagu ikka, oli see alles esimene päev.

Teisel päeval sain loosiga sektori E16, mis polnud küll kõige hullem, kui parimad tulemused tehti eelmisel päeval sektorites E20–E22. Teadsime, et antud piirkonnas peaks samuti kokre olema, seega otsustasin kasutada samasugust taktikat nagu eelmisel päeval ning üritada püüda kokre, särge ja nurgu segamini. E sektorisse olid peale minu loosiga sattunud veel kolm eelmise päeva sektorivõitjat, mistõttu tõotas medali peale tulla vägev heitlus. Kohe minust paremal püüdis eelmisel päeval sektori võitnud tšehh.

Kohe stardist alates hakkasin saama ilusat nurgu ning särge, mida tuli üsna hea tempoga. Umbes 40 minuti pärast tuli ka esimene koger, mis tähendas, et taktika töötas ning püüki tuli sama metoodikaga jätkata. Viimasel tunnil aga vajus särje- ja nuruvõtt ära ning tuli loota üksnes kogrele. Kolm minutit enne lõppu õnnestus saada veel üks väike koger. Lisaks särgedele ja nurgudele tabasin kokku 12 kokre. Arvasime, et mul ei õnnestu parimatega konkureerida, kuid kaalumisel selgus, et minu saagi kaal – 9553 g – andis sektoris kolmanda koha. See tähendas, et enne viimast tundi olin tegelikult parimate ees ka juhtinud, kuna sektorivõidust ja seega ka maailmameistritiitlist lahutas vaid 2 kg. Sektori kaks parimat said kõige rohkem kala just viimasel tunnil ning nende püütud kogred olid märkimisväärselt suuremad. Selline see võistlus kord juba on! Saan siiski öelda, et andsin endast kõik ning teeksin ka nüüd kõik otsused täpselt samamoodi, seega kahetseda pole midagi.

Ka meeskondlikult parandasime tublisti oma kohta. Teised meeskonnakaaslased saavutasid oma sektoris vastavalt 9., 7., 12. ja 6. koha ning kokkuvõttes lõpetasime 9. kohal. Antud olusid arvestades on tegu suurepärase tulemusega, millega tuleb igati rahule jääda. Individuaalseks maailmameistriks tuli Felix Scheuermann Saksamaalt, meeskondlikult võitis Inglismaa.

Suur tänu kõigile meeskonnakaaslastele ning eriti treeneritele, kes tegid suurepärast tööd, et püüdjad saaksid oma püügile keskenduda ning vajalikku puhkust saada. Söötade tegemine, elussöötade ettevalmistus jmt on suur osa võistlustest, millega meie treenerid tegelesid – suur kummardus teie ees, ilma teieta poleks ma sellist tulemust saavutanud! Eriline tänu läheb Andreas Mozajevile, kes valmistas igal hommikul kogu meeskonnale süüa ning tegi supertööd minu treenerina. Koostöö sujus ideaalselt ning iga vahetatud infokild oli ülioluline.

Lõpetuseks tänan ka sponsoreid, kes kogu koondist toetasid. Nendeks olid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Salmo Fishing Estonia ning BoBo Fishing Kalastustarbed. Tänu toetajatele saame sellistel võistlustel käia ning kogemuste lisandudes paranevad ka tulemused!