Käesoleva talve jääpuudus on kalameeste aastarütmi pea peale pööranud. Paistab, et segamini on ka kalade elu – kesktalvisest Pärnu jõest saadi mõne aja eest arvestatava suurusega säga, kes talvel peaks üldse magama.
Pärnakas Aleks Maksimenko ütles Kalastajale tagasihoidlikult, et tema tabatud säga ei olnud „ausalt“ otsas, vaid selgapidi landi küljes. Kalastaja vastuväitega, et see ei loe, kala oli ju vägev, jäi Maksimenko siiski nõusse. „Mis sõit see oli, elu sõit,“ meenutas mees Kalastajale.
Säga kaalus 12,2 kilogrammi ja oli 125 sentimeetrit pikk. Pärast pildistamist läks vuntsiline veteelukas jõkke tagasi.
Vaata ja kadesta: haruldane säga Pärnu jõest
Aleks tabas säga Reiu jõe suudme lähedalt. Tema sõnul oli püügipäeval jões vesi kõrge. Jäätükke veepinnal palju ei hulpinud, see-eest tuli jõevooluga allavett hulganisti risu. Ilm oli pilves ja udune, kuid vihma ei sadanud. Õhusooja oli paar kraadi.
„Kala oli jões selles kohas hästi palju, seda oli püügi käigus tunda,“ rääkis Maksimenko. Nii sai ta kohapüügi käigus mõned vimmad, mis jäid landi külge väljastpoolt. Päeva nael säga jäi landi otsa kaugel, Aleksi arvates nii 35–45 meetri kaugusel kaldast, ning Aleks Maksimenko sõnul oli kala seljal näha jälgi varasematest kokkupuudetest teiste kalameeste lantidega.
Aleks püüdis 2,5 meetri pikkuse ja multirulliga varustatud Narvali ridvaga, millel test on kuni 56 grammi. Rullil oli tugev, PE #1,5 nöör. Rakendus koosnes 14-grammisest tšeburaška-tinast, kaheharulisest kvaliteetsest pika säärega konksust ja sinakas-rohekas toonis võdikust.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele