Selgusid aasta kalandustegu 2022 võitjad
Kalanduse teabekeskuse korraldatud konkursi rahvahääletuse võitis Arvo Tuvikene.
Väärtustamaks Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid, korraldas Kalanduse teabekeskus taas aasta kalandusteo konkursi. Kokku laekus 28 eriilmelist kalandustegu, millest hääletusvooru jõudis 10.
Rahva lemmik
Rahva lemmiku kategoorias esitati konkursile 28 kalandustegu, nende seast tegid korraldajad oma eelvaliku, mis pandi internetis toimunud lõpphääletusele ning kus oma hääle said anda kõik huvilised.
Rahva lemmiku poolt sai hääletada 16. aprillini ning kandidaatidele anti kokku 1612 häält. Rahva lemmiku tiitli pälvis kalateadlane ning järjepidev teaduse populariseerija Arvo Tuvikene, kes läinud aastal üllitatud raamatus „Kalade saladused“ pani kaante vahele põnevad seigad uimeliste meeltest ja iseärasustest. Raamat pöörab tähelepanu kalade käitumist juhtivatele kohastumustele, mis kalasõbrale tavaliselt ehk silma ei paistagi. Teos on kirjutatud lihtsas ja hõlpsalt mõistetavas võtmes – lugeja veendub, et meil kõigil on oma suhe kaladega.
Teise koha vääriliseks tunnistati Keskkonnaameti otsus kormoranide leviku ohjamiseks, s.t lubada 2023. aastal kormoranimunade õlitamist ning lindude heidutamist. Kolmanda koha pälvis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna algatus püüniste piirarvu vähendamiseks.
Peaauhind
Konkursi peaauhinna kandidaadid esitasid žürii liikmed ning sinna kuulusid ministeeriumite, kõrgkoolide, erialaliitude, harrastuskalastajate ning kalanduspiirkondade esindajad. Žürii esikoha vääriliseks tunnistati vabatahtliku kalakaitsja ja loodusvaatleja Üllar Meriste tegevus kormoranide ohjamisel.
Üllar Meriste on jälginud kormoranide käitumist ja arvukuse dünaamikat ligi 15 aastat. 2022. aastal algatas ta kormoranide heidutamise Pärnu jõel Tindisaarte ümbruses vääriskalade kudemise piirkonnas. Ühtlasi on Üllar kormoranide arvukuse piiramiseks loodud vabatahtlikest kalakaitsjatest koosneva KormoranGrupi asutaja, kormoranide heidutuspäevade ja mõttetalgute korraldaja. Pikaaegse vaatluse tulemusena on ta koos teiste kalakaitsjatega jõudnud järeldusele, et kormoranide senisest tõhusamast heidutusest pääsu pole.
Üllari tegevust kalavarude kaitsel on üldsusele kajastanud nii telesaated „Osoon“ ja „Aktuaalne Kaamera“ kui ka teised meediaväljaanded, samuti on ta tuntud rahvaalgatusrühma Sindi Pais liikmena.
Teise koha sai Ukraina Vabariigi kalaimportööride tegevus sõja tingimustes (13 punkti) ning kolmandaks jäi kalatarbimist edendav kampaania „Kala kõlab hästi“ (9 punkti).
Auhinnad anti üle 29. aprillil toimunud avatud kalasadamate päeval Leppneeme sadamas.
Hetkel kuum
Aasta kalandustegu valiti neljandat korda. Varasemalt on žürii esikoha pälvinud Paldiski kalatoodete tehas ning keskkonnasaade „Osoon“, rahva lemmiku tiitli on saanud Sindi paisu lammutamine ning Purtse kalasadama renoveerimine. 2021. aasta kalandusteo konkursil sai pälvis nii žürii esikoha kui rahva lemmiku tiitli Vladislav Koržetsi elutöö kala tarbimise ja kalanduse edendamise eest.
Kalanduse teabekeskus
Aasta kalandustegu 2022 rahva lemmikud
1. Kalateadlase Arvo Tuvikese järjepidev kalade meelte ja iseärasuste tutvustamine hõlpsalt mõistetavas võtmes – raamatu „Kalade saladused“ üllitamine 2022. aastal – 32%
2. Keskkonnaameti otsus kormoranide leviku ohjamiseks – 23%
3. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna algatus püüniste piirarvu vähendamiseks – 21%
4. Angerja noorjärkude asustamine Hiiumaa ja Saaremaa rannikumerre – 10%
5. MTÜ Jägala kalateed algatus lõhedele sobivate elupaikade taastamiseks nming pääsu avamiseks kudealadele Jägala jões – 4%
6. Algatus individuaalkvootidele üleminekuks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel – tegevused nn olümpiapüügi kaotamiseks – 3%
7. Peipsi järve iga-aastane puhastamine vanadest võrkudest – 3%
8. Harrastuspüügi lubade portaali kalaluba.ee käiku andmine – 2%
9. Saunja lahe ja Riimi mere ning Saaremõisa lahe koelmualade vaheliste roostunud rändeteede avamine – 1%
10. Keskkonnaameti hariduslik tegevus – avalikkuse, eriti noorte loodusteadlikkuse suunamine – 0%
Enimloetud
1
Viimased lood
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele