„Tabasin hiljuti umbes 10 cm pikkuse särje ja taliunnaga suure haugi, mis kaalus 10,33 kg ja oli 116 cm pikk,“ kirjutas Kalastajale käesoleva aasta esimestel päevadel Mihkel Kruusmann. Eesti vetes ei ole 10-kilosed haugid sugugi igapäevased, seega õnnitlused ka Kalastaja poolt!
Kilod täis ja koju tagasi! Kes sel talvel Peipsil tõsisemalt kala otsid võttis, võis tavapärase 70–90-grammise ahvenapuru sekka leida ka ilusamat kala. Tõsi, enamasti tuli selleks sõita õige kaugele järvele.
Hanno Kask leidis korralikuma ahvena üles 20 km kauguselt kaldast ja käis sama kalaparve peal lustimas õige mitu korda. Pildil 15. veebruari saak.
Heitlike Pärnu jõe alamjooksu jääolude kiuste leidis Rain Erala märtsi keskel strateegiliselt õige hetke, mil jõe jääle minek mõneks ajaks taas lubati, ning sai selgi hooajal siiaga käe valgeks. Pildilolev kala oli 48 cm pikk ning kaalus täpselt kilo. Sellest, kuidas Pärnu jõe alamjooksul kirbuõngega siiga püüda, kirjutas Rain üksikasjalikult Kalastaja talvenumbris.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele