Ühetaolised jõed ja ojad on eluvaesed
Jätame jõgedele ruumi ja laseme neil olla metsikud, risused ja raskesti läbitavad, kirjutab Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Eestimaa Looduse Fondi vee-elustiku ekspert Jürgen Karvak.
Kuidas kulgevad Eesti jõed ja ojad?
Seotud lood
Aastail 2015–2019 Hiiumaal Prählamäel toimunud maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti käigus raiuti RMK poolt Nuutri jõe ülemjooksul puhtaks 4 km meri-ja jõeforelli kudejõe ühest kaldast, tõsteti jõest välja lamapuit ning kuivendati 614 hektaril jõe lähipiirkonna valgala. Selle tulemusena alanes veetase jões märgatavalt, eriti drastiliselt suveperioodil, mil jõgi kuivab nüüd loikudeks. Projekti käigus rajati vähemalt 11 km uusi kraave. Tänaseks võib kindel olla, et tegemist ei olnud rekonstrueerimise, vaid uue, massiivse maaparandussüsteemi väljaehitamisega vana rekonstrueerimise nime all. Kõik see toimus Keskkonnaameti kooskõlastusel, kes ei näinud projekti loodusvaenulikkuses mingit probleemi.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ametnikud ning Eesti Maaülikooli kalateadlased.
Jõeforelli selles jões varem ei olnud, kuid tähniku asustamine õnnestus üle ootuste hästi ja praeguseks on kujunenud elujõuline populatsioon.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Spinningupüügi MMi kohtunikuna maailma parimate kalameestega ühes paadis
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Spinningupüügi MMi kohtunikuna maailma parimate kalameestega ühes paadis
Kalakohad
Eesti koondis riskeerib vajadusel suurelt
Seadus
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele