Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaparandus Prählamäel rikkus Nuutri jõe ja Kärdla ojade veerežiimi
Aastail 2015–2019 Hiiumaal Prählamäel toimunud maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti käigus raiuti RMK poolt Nuutri jõe ülemjooksul puhtaks 4 km meri-ja jõeforelli kudejõe ühest kaldast, tõsteti jõest välja lamapuit ning kuivendati 614 hektaril jõe lähipiirkonna valgala. Selle tulemusena alanes veetase jões märgatavalt, eriti drastiliselt suveperioodil, mil jõgi kuivab nüüd loikudeks. Projekti käigus rajati vähemalt 11 km uusi kraave. Tänaseks võib kindel olla, et tegemist ei olnud rekonstrueerimise, vaid uue, massiivse maaparandussüsteemi väljaehitamisega vana rekonstrueerimise nime all. Kõik see toimus Keskkonnaameti kooskõlastusel, kes ei näinud projekti loodusvaenulikkuses mingit probleemi.
Seotud lood
Kui omad paisu või tead kedagi, kellel on paisjärv ja pais, siis on see info just sulle! Nimelt on avanenud võimalus taotleda Euroopa rahadest toetust paisu likvideerimiseks ning kalade rändeteede avamiseks läbi paisude eemaldamise. Võimaliku likvideerimise teostamiseks ei pea paisude omanikud tegema muud, kui oma soovist e-mailile [email protected] teada andma. Proovime üheskoos leida parima lahenduse!
Praegu on heas seisus pooled Eesti pinnavee- ja kolmveerand põhjaveekogudest. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas tegevuskava, mille järgi vajavad Eesti veekogud lähiaastail 850 miljoni eurost investeeringut.
14. mail 2021 toimus avalik arutelu veebikeskkonnas, kus räägiti AS Generaatori esitatud keskkonnaloa taotlusest Kunda jõe paisutamiseks, vana hüdroelektrijaama laiendamiseks ja käivitamiseks. Kunda jõgi on Põhja-Eesti kõige suurema potentsiaaliga lõheliste jõgi, millest on praegu siirdekaladele kättesaadav vaid kümnendik ehk ligikaudu kaks kilomeetrit suudmeala. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keskkonnaluba anda, kuna see ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja pärsiks veekaitse eesmärkide saavutamist.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele