Kevad on parim aeg laste kalapüügipisikuga nakatamiseks, sest kudema siirduv särg võtab ahnelt ning on lihtsasti tabatav. Mida peaks arvestama lapsele esimest õngekomplekti kokku pannes ning jõe ääres püügikohta valides?
Seotud lood
Enamik kalamehi peab kevadist särjepüüki üsna lihtsaks ja robustseks asjaks. Varustus võib olla poriodav, tamiil jäme, korgid-konksud suured, peibutussööta pole vaja, konksu otsa pane mida iganes – küll võtab! Tõesti – kevadist siirdesärge on võimalik mingil perioodil tabada ka nii, paraku on see aeg, mil särg haarab kõike ja valimatult, üsna lühike. Vigade vältimine ja optimaalseima varustuse kasutamine tagab püüdjale suurema saagi.
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Kuidas talvel ahvenat püüda, kui jääd ei ole?
Kui talvel kandvat jääd ei ole, aga ahvenat püüda tahaks, ei jää üle muud, kui otsida jäävaba vett ning kimbutada triibusid microjigiga.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
4
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele