Mehhiko päritolu merekarp on jõudnud Muuga lahte
2019. aastal Soome lahe Venemaa vetest avastatud Mehhiko päritolu merekarp Rangia cuneata on nüüdseks laiendanud oma areaali ja jõudnud ka Muuga lahte, tuli ilmsiks ADRIENNE projekti välitööde käigus.
ADRIENNE projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist sõnul on Muuga lootsilaevade sadamast leitu esimene Mehhiko päritolu merekarbi leid Muuga lahes. „Antud merekarbi leviala hakkas möödunud kuuma suvega kiiresti laienema ning piki Narva lahe idapoolset rannikut on selle levik olnud plahvatuslik,“ lausus Kotta. „Tulevased uuringud näitavad, kas selle uustulnuka olemasolu toob kasu või pigem häirib kohalikku mereelu,“ lisas ta.
Kotta sõnul on Rangia cuneata puhul, kelle ajalooline leviala hõlmab Mehhiko lahte ja Põhja-Atlandit, tegemist söödava karbiliigiga. „Tegemist võib olla uue ja väärtusliku proteiiniallikaga meie vetes ning nende väljakorjamine võimaldaks ühtlasi ka liiki ohjata. Merekarbid elavad üldjuhul puhtas liivas ja nii madalas vees, et neid saab korjata väikest käsitraali vedades. Selliselt toimides pole ka ohtu ümbritsevale keskkonnale,“ selgitas Kotta.
Eesti, Venemaa ja Soome teadlased on kolm aastat töötanud koos projekti ADRIENNE raames, et omandada rohkem teadmisi Soome lahe kohta. Ühisprojekti käivitasid 2019. aastal kolme riigi eksperdid selleks, et üle saada takistustest – andmete killustatusest ning riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevusest –, mis seni pidurdasid edusamme Soome lahe seisundi parandamiseks.
Praegu töötavad teadlased keeruka arvutipõhise tööriista kallal, mis ühendab mereelustiku leviku ja Läänemere keskkonna.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul saab veebruaris valmivast geoportaalist oluline abivahend mereala planeerijatele ning arendajatele. „Portaalis hakkavad olema kõige värskemad Soome lahe mereelustiku kaardid ja kogu olemasolev teadmistepagas inimtegevuste mõjudest loodusväärtustele,“ märkis Andresmaa.
Geoportaali on kogutud Soome lahe merekeskkonna andmed Eestist, Soomest ja Venemaalt ning inimtegevuste võimaliku mõju info. Visualiseerida saab tegevuste eraldimõju või siis mitme tegevuse koosmõju Soome lahe keskkonnale. Seega saab hinnata, mis juhtuks, kui näiteks kalanduse, toitainete sissekande, merepõhja kasutuse koormusi ja võõrliikide levikut muuta kas tänapäevaste keskkonnatingimuste või erinevate kliimamuutuste stsenaariumide taustal.
EL Eesti–Vene piiriülese koostöö programmist rahastatav projekt ADRIENNE kestab kuni 2022. aasta märtsini. Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele