16. juunil 2021 esitleti Keskkonnaministeeriumis kaht vastvalminud kalandusuuringut kormoranidest ning angerjatest ning tutvustati tuura Eestisse taasasustamise projekti.
Kormoranide toitumise mõju uuringut Võrtsjärve kalavarudele tutvustas Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur Priit Zingel. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Võrtsjärve kormoranipopulatsiooni toitumist puudutavad detailid, s.t mis liiki kalu, kui suuri isendeid ning millises koguses kormoranid Võrtsjärvel toiduks tarvitavad, kas Võrtsjärvel on vajalik kormoranide arvukust piirata ja millised lahendused oleks selleks kõige mõistlikumad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Novembri lõpus korraldas Kalanduse teabekeskus Tallinnas rahvusvahelise seminari kormoranide mõjust kalastikule ja ökosüsteemile. Kui siiani on avalikkuses valdav olnud arusaam, et kormoran on probleemiks vaid vastasseisu tõttu kaluritega, siis toimunud seminar võttis uurimise alla kormorani mõju ka ülejäänud ökosüsteemile.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.