Talipüügi 2026. aasta meister on Denis Manov

Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.

Kui Peipsi järv välja arvata, pakuvad talvisel ajal järvedest huvitavamaid ja mitmekesisemaid püügivõimalusi jõed. Südatalvel kahaneb enamikes järvedes võtt minimaalseks, ent jõgedel leiab peaaegu alati niisuguse lõigu või jõekääru, kus midagi toimub. Ahven on jõgedel ka südatalvisel ajal märksa aktiivsem kui järvedel (kus korralikum kala kaotab pea igasuguse huvi pakutava sööda vastu, eriti hapnikuvaeguse tingimustes); veebruari keskpaigast hakkavad jõgedel lisaks triibudele elavnema särjed, turvad jm. Paraku esineb jõgedel vool, kus tugevam, kus nõrgem, ja see on tegur, millega kalamehed sageli hakkama ei saa.

Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.

Kalamees, kes on otsustanud põiklandiga püüdma hakata, võib valikut tehes lihtsasti segadusse sattuda – pakutav on väga mitmekesine nii mudelite, suuruste, kui ka värvivaliku poolest. Kuidas põiklandiga püüda ja milliseid lante kasutada? Järgnevas loos antakse lugejatele ülevaate selle püügiviisi iseärasustest.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.