Tänasest on Lämmijärv jääle minekuks osaliselt avatud!

Sisevete jääoludega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri jääkaardi abil. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.

Jääle minnes pane selga ujuvkombe ning riputa kaela jäänaasklid, samuti võta kaasa veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.

Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma. Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112!

• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.

• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda. Nõrgem on jää ka kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja või kanalisatsiooni suubumiskohas.

• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.

• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.

• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.

• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.

• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.