Varsti saame tõugjat püüda
Tõugjal läheb Emajõe vesikonnas hästi. 1992. aastal keelati Eestis selle kala igasugune püük. Nüüdseks on tõugja asurkond püügipiirangu ja tõenäoliselt ka kliima soojenemise mõjul kosunud. Tõugjat, seejuures suuri isendeid, saadakse tihti koha ja ahvena püügil, sageli ka Emajõe lisajõgede alamjooksult. Arvatavasti kaob tõugja püüdmise keeld lähemas tulevikus. Kui soovid end selleks ette valmistada ning tõugja püüdmise detailidesse süveneda, siis on see artikkel just sulle.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Tõugjas (lad k Leuciscus aspius, inglise keeles asp, saksa keeles Rapfen, vene keeles жерех) on meie vete ainus röövtoiduline karplane. Kalal on efektiivne seedesüsteem; teekonnal makku „raspeldab“ tõugjas saaki neeluhammastega. Selliselt töödeldud pisikalad seeduvad kiiresti ning tõugjas omandab toitained lihtsa vaevaga ning kasvab kiiresti.
Seotud lood
Aina enamate forellipüüdjate landikarpidesse on ilmunud peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – järgnevas loos juttu tulebki.
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Kalakohad
Seadus
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele