Kalaradar, 24. nädal: kohahooaja avalöök, suvine õngitsemine, rannikumere haugirohkus, ühepäevikuaeg, ahvenapüügi algus

Kalastajale teadaolevalt on keeluaja järgsed kohasaagid olnud väga head Võrtsjärvel. Seal on 14.–15. juunil toimuvate spinningupüügi Eesti meistrivõistluste II etapi eel tehtud treeningpüüke ning katsetatud erinevate peibutiste toimimist ja üritatud koha paiknemist kaardistada.

Kalastajale jagas viimaseid andmeid Juhko Voomets, kes kuulub spinningupüügi meistrivõistluste korraldusmeeskonda. „Testisime 11. juunil erineva suuruse ja värviga võdikuid, kõige paremini toimisid naturaalsed toonid ja landid suurusega 7–10 cm,“ rääkis Voomets. Ta lisas, et dropshoti nad paarimehega ei kasutanud. Kala saadi ka ilma live-andurita, lihtsalt põhjast jigitades, otsas 16-grammine jigipea. „Live-anduriga püüdes kasutasime 6–8 grammi raskusi päid. Kõige paremini toimis lumivalge lant, aga kohale meeldisid ka teised heledamad ja naturaalsed toonid. Põhjas jigitades võib olla mõistlik kasutada 10–14 grammi raskusi jigipäid, 16-grammisega võrreldes hõljub lant siis veidi kauem. Rohelist tooni lantidega, mis toimivad hästi Emajõel, ei saanud me Võrtsjärvest ühtegi kala,“ rääkis Voomets.

Umbes viietunnise hommikuse sessiooni jooksul püüdsid Juhko Voomets ja tema paarimees Robert Samarüütel 11. juunil oma normid parajas mõõdus kohakalast täis ning lasid omajagu suuremaid kalu tagasi. Seejuures tegi Samarüütel uue koharekordi, tabades 7,2 kg raskuse ja 88 cm pika kala, mille ta vabastas. Kui tuul tõusma hakkas, siis muutus kala passiivsemaks ning live-anduriga püük keerulisemaks.

Kui sa soovid Emajõe kohapüügi peensustesse tungida, siis soovitame sul lugeda seda üliharivat intervjuud. Kui sulle aga pakuvad huvi Emajõe käänakud ja augud, kus koha on tõenäoline tabada, siis heida pilk sellele Kalastaja tehtud Emajõe kohakohtade kaardile.

Emajõel tegutsenud kohapüüdjatega võrreldes on Pärnu jõe kohaküttide käsi käinud paremini. Sealt on teateid mitme 4 kg ületava ning 70 sentimeetrist pikema kala tabamisest. Tänavune jahe kevad on kaasa toonud aga selle, et paljud Pärnu jõe kohad ei ole veel jõudnud kudeda.

Pärnu kohaspets Norman Üpraus ütles Kalastajale, et käis koha jahtimas kolmapäeval ning püüdis alamjooksul kokku neli tundi. „Ilm oli tõeliselt õudne, paduvihm, tükk aega mõtlesin, kas üldse minna või mitte, lõpuks tõmbasin kahlamisriietuse selga ja ikkagi läksin. Ütleme nii, et kannatamine tasus end ära – teisi püüdjaid minuga samal lõigul polnud ning nelja tunniga sain kätte viis kala, millest suurim oli 5,4 kg ja 83 cm ning järgmised vastavalt 4,3 kg ja 4,2 kg. Kalade kogupikkuseks tuli 394 cm – päris võimas! Aga kõik tabatud kohad olid alles kudemata ja marja täis. Kõige suurem sai paraku konksu otsast võttes nii palju viga, et enam ära ei ujunud ning tuli koju kaasa võtta, aga teised ujuvad edasi,“ muljetas ta. „Kala oli enamjaolt n-ö lennus, põhjas oli väga vähe. Ehkki minu püügitulemus võib tunduda erakordne, oli koha alamjooksul tegelikult üsna vähe ning normaalse söögikala suurusega kala sisuliselt ei olnudki. Koha võtmasaamiseks tuli vaeva näha, aga need kalad, kes lõpuks võtsid, ahmisid landi sügavale kurku. Püüdsin 15 cm pikkuse naturaalsetes toonides lõhiksaba-jigiga, väiksema peale koha ei liigutanudki.“

Norman lubab nüüd kohapüügis pausi teha ja oodata, kuni kala on saanud ära kudeda. „Pikk suvi on ees, aega koha püüda on küll ja veel. Kui kalamehe veri vähegi võimaldab, andke kohale kohal veel nädalakese olla, äkki koeb ära,“ paneb kohakütt kalameestele südamele. „See kõik on meie endi hobi tuleviku nimel.“

Aga kuidas on haugiga? „Haug on hakanud natuke paremini võtma ja midagi juba saadakse. Hea uudis on see, et vähemalt osa haugi on nüüd ära kudenud – viimasel nädalal tabatud kalad on olnud hästi kõhnad ja ilma marjata.“

Timo Tintse, kes veetis Pärnu jõel kolmapäeval aega umbes kella seitsmest hommikul kuni kolmeni pärastlõunal, rääkis Kalastajale, et kohapüügi avapäeval oli jõel üllatavalt vähe paate. Timo püüdis live-anduriga ning hommikupoolikul oli ekraanil näha mitmeid suuremaid kalu. Lõplikuks tulemuseks jäi temal kaks mõõdukala. Ta ütles Kalastajale, et live-anduri näidud kadusid lõuna paiku ära, kuid kuuldavasti aktiveerus kala õhtul uuesti. Pärnu jõe ja sealsete kohade kohta on palju kasulikku infot selles vahvas intervjuus.

Nii Lääne-Eesti mandriosa rannikul kui ka suursaartel on haug kenasti võtma hakanud ja saadakse ilusaid, meetrist pikemaid kalu. Nii näiteks tabas saarlane Sander Suurhans hiljuti Edela-Saaremaalt lühikese püügiretke käigus 105 cm pika ja 7,3 kaalunud haugi ning veel mitmeid soliidsemapoolsete gabariitidega vetehunte. Suurhansi sõnul toimisid Saaremaa vetes hästi Sohni plekklandid.

Kalagiid Timo Tintse sõnul on viimase nädala-paari jooksul olnud ilusaid suuri hauge Vormsi saare põhjaküljel. Tema sõnul on mujal Vormsi ümbruses praegu pigem väike kala, aga põhjakaares arvukalt korralikuma suurusega, 70–90 cm pikkuseid hauge. Tintse rääkis Kalastajale, et Vormsi kandi haugid on viimasel ajal olnud ebaharilikult sügaval, vähemalt meetrises ja sügavamaski vees. Vormsi haugide seas on menukaks osutunud Wildi ja Sohni plekklandid. Rannikumeres hästi toimivatest haugilantidest ilmus Kalastajas hiljuti põhjalik artikkel, kus 10 hea käega haugikütti räägivad oma landieelistustest. Seda lugu saad lugeda siin.

Ka Hanno Kask ütles, et tuulehaugi saab veel küll, aga erinevalt mõne nädala tagusest ajast on kala nüüd kaldast küllaltki kaugel ning 4–5-meetrises vees. „Näiteks Kärdlast tuleb 1–2 km mööda laevateed välja sõita ja püüda mitte madalikelt, vaid sügavama osa pealt. Kudemine on läbi ja praegu võtavad sagedamini suured emased. Samas kala võtma saamiseks tuleb lant üsna pikalt paadi taha lasta. Ja tuul peab olema korralik – vaikse ilmaga tuulehaug ei võta.“

Kas tavalise haugi osas on kah muutusi? „Haug võtab normaalselt, aga suuri isendeid püügis jätkuvalt pole. Minu tutvusringkonnas ei ole keegi viimasel ajal saanud üle 2-kilost kala – kõik on olnud alla selle. Paremad saagid on tulnud Salinõmme poolt; Sõru kant on olnud palju kehvem.“

Ja muud kalad? „Säinast on meres lolluseni, neid saab hästi Bette Lotto pöörlevaga. Sadamates püütakse ka ahvenat, aga sellega on hetkel nii, et kord on teda igal pool, järgmisel päeval aga on osadest sadamatest kadunud. Samas kui peale satud, võid paari tunniga ämbri täis püüda. Ussiga on natuke parem püük, aga saab juba ka microjigiga.“

Peipsil on ahven hakanud korralikult toituma ning on juba täiesti püütav, ehkki tabatavad kogused pole veel võrreldavad suve teise poole ning varasügisega. Hanno Kask käis Peipsil kolmapäeval ja läks järvele Mustvee alt.

„Püüdsin umbes 5 km kaugusel kaldast nii loopides kui trollides. Ahven oli ilus, valdavalt üle 200 grammi, aga ei asunud veel parves, vaid oli laiali. Saad paar tükki ühest kohast kätte, siis pead jälle ankrukohta vahetama,“ rääkis ta. „Algul loopisin, siis mõnda aega trollisin, aga kui lõunatuul pärast lõunat tugevnes ja laine vastikult kõrgeks tõstis, tulin maha. Värvidest töötasid kõige paremini erksad toonid – neoonroheline ja n-ö papagoi. Proovisin ka niisugust vigurit, et panin pika keelega Jointed Shad Rapi ette lipsu otsas tillukese atraktorjigi ja töötas küll. Aga kõige olulisem info on ikkagi see, et ahven võtab ja mõõt on korralik,“ rõõmustas Kask.

Linask on aktiivseks muutunud ka Saaremaal. Kalastaja väljaandja Rain Väät tegi läinud nädalavahetusel Kagu-Saaremaal kolm linaski õngitsemise sessiooni. „Esimesel õhtul söötsin koha sisse Sensas Tanches 3000 ja Sensas Lake’i seguga, millele oli lisatud natuke Sensase melassi- ja meekoogi lisandit, Sensase meesiirupit ning tükeldatud vihmausse. Jäin platsile püüdma ning päris pimedas sain lõpuks ühe pisut suurema kui kilose linaski kätte. Järgmise päeva hommikul oli väga kõva tuul, püüda oli keeruline. Kasutasin sama peibutussööta, loomse komponendina aga kärbsetõuke. Tulemuseks napilt üle kilone linask ning päris kopsakas, 1160 grammi kaalunud kuldkoger.

Kolmanda püügipäeva hommikul kasutasin lihtsamat peibutussööta, Sensas Tanches 3000 koos kärbsetõukudega, ning sain kolm natuke üle kilost ja ühe väiksema linaski. Hommikuste sessioonide kalad võtsid mitte väga vara, umbes poole seitsme ja kella kaheksa vahel. Konksusöödaks oli kärbsetõukude ning väikeste sõnnikuusside kokteil. Püüki segasid suured roosärjed, kes pidevalt ja aplalt võtsid.“

Kui sa soovid väärt infot linaski ja ka teiste kalade peibutussöötade kohta, siis soovitame sul lugeda seda ülimalt põhjalikku artiklit.

Enamikel jõeforellijõgedel jätkub ühepäevikuaeg. Vaid esimestel soojadel jõgedel, kus see forellide maiuspala hakkas kooruma juba üle kahe nädala tagasi, on ühepäevikute väljalend tänaseks suuremalt jaolt läbi ning lendõngitsejate tallatud rajad hakkavad taas vaikselt rohtu kasvama. Külmematel jõgedel ja ülemjooksudel aga on ühepäevikute koorumine alles hoo sisse saanud. Nädala alguses maha sadanud vihm tõstis jõgedes märkimisväärselt veetaset ning muutis vee sogasemaks, aga nädala lõpuks on olukord enamikel jõgedel siiski niivõrd stabiliseerunud, et saab jälle püüda (ehkki mitte päris kõikjal).

Tarvo Vilms rääkis Kalastajale, et tema jõeforellisaagid on olnud paremad kui nädal aega tagasi – kala on nüüd tunduvalt julgem ning võtab putukat paremini ka pinnalt. „Kui ühepäevik rohkem lendama hakkas, tõusis forell paremini sööma. Sel aastal on jõgede veetasemed üldiselt kõrged, mistõttu korralik kala kipub olema laiali ega pruugi asuda tavapärastes võrendikes. Paljudest traditsioonilistest n-ö suure kala kohtadest pole ma toituvat forelli leidnud, samas olen saanud mitmeid ilusaid kalu lõikudelt, kus tavaliselt on vesi madal ning suurt kala pole. Selle hooaja suurim on olnud 52 cm ja 1,45 kg,“ ütles ta.

Laupäeval toimub Valgas Pedeli jõel Valga linna päevade raames Eesti–Läti õngitsemisfestival Salmo Suvi 2025, kuhu on eelregistreerunud üle 100 osaleja. Lisaks suurele õngitsemisvõistlusele, kus autasustatakse kolme parimat meest, naist ja noort, läheb kõigi osalejate vahel loosi täispuhutav kummipaat ning hulk muid auhindu.

Õngitsemisvõistlustega paralleelselt toimub Eesti Castingu Liidu poolt korraldatav castingu demonstratsioon, kus kõik soovijad saavad proovida võistlustel kasutatava spetsvarustusega heitmist ning kus parimatele jagatakse auhindu.

Õngitsemisvõistluse registreerimine ja sektoritesse loosimine toimub 07.00–8.30; ettevalmistus on 9.00–10.00 ning võistluspüük 10.00–14.00. Kell kolm toimub autasustamine ja loosiauhindade loosimine. Eelregisteerunutele on toitlustamine tasuta. Osalustasu 10 eurot (läheb MTÜ Valga Säde heategevuseks laste toetuseks), noored kuni 17 a (kaasa arvatud) saavad võistlustel kaasa lüüa tasuta.

14. juunil toimub Kivi-Vigala põhikoolis Vänto Lures’i korraldatav lantide valmistamise töötuba. Lisainfo Vänto Lures’i Facebooki lehelt.

14.–15. juunil toimub Võrtsjärvel Eesti Spinninguspordi Liidu valikvõistluste sarja teine etapp. Start kell 8.00 Oiu sadamast. Lisainfo ESSL Facebooki lehelt või telefonil 5669 3397.