Lugeja kirjutab: praegusest paremaid aegu forellipüügiks ei tule enam kunagi!
Üsna tihti võib kuulda ja lugeda, kuidas vanasti oli kõik parem – kala oli rohkem, muru rohelisem ja üldse näis elu kuidagi ilusam. Et tänapäeval pole kala enam ollagi, kalamehed ei oska käituda ja üldse on kõik üks suur hädaorg. Järgnevalt mõned mõtted ja arvamused sel teemal, läbi isiklike kogemuste ja pea nelja aastakümne. Umbes poole sellest olen püüdnud forelli spinninguga ja teise poole – kuni tänaseni – lendõngega.
Seotud lood
Lisatud putukasoovitused ja nõuanded erinevatesse püügioludesse
Lendõngehooajast rääkides peetakse üldjuhul silmas seda perioodi aastast, kui ilmad on soojad, loodus roheline ja putukad lendavad. Kuid alles jääb ju veel hulk aega, mil on samuti võimalik edukalt lendõngega püüda. Järgnevalt tulebki juttu sellest, mida pakub lendõng läbi kalendriaasta, mida püüda ja millised putukad võiksid putukakarbis olla.
Uus-Meremaa forelliveed on üks neist paigust maailmas, kuhu iga lendõngitseja elu jooksul vähemalt korra kindla peale jõuda tahaks. Sealsete forellide suurus on erakordne, ent nende tabamine pole sugugi nii lihtne, nagu võiks arvata. Gerli Albert veetis Uus-Meremaal kolm nädalat ning sai seda kõike omal nahal tunda.
Mida silmas pidada, et lendõng ja selle nöör üksteisega hästi läbi saaks ning kalamees püüki naudiks?
Märt Laarman (1896–1979) oli Eesti kunstimaailmas juhtivamaid graafikuid. Sõjajärgsete kalasportlaste hulgas aga oli ta tuntud kui fanaatiliselt andunud lendõngeentusiast.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele