Seotud lood
14. mail 2021 toimus avalik arutelu veebikeskkonnas, kus räägiti AS Generaatori esitatud keskkonnaloa taotlusest Kunda jõe paisutamiseks, vana hüdroelektrijaama laiendamiseks ja käivitamiseks. Kunda jõgi on Põhja-Eesti kõige suurema potentsiaaliga lõheliste jõgi, millest on praegu siirdekaladele kättesaadav vaid kümnendik ehk ligikaudu kaks kilomeetrit suudmeala. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keskkonnaluba anda, kuna see ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja pärsiks veekaitse eesmärkide saavutamist.
Kui omad paisu või tead kedagi, kellel on paisjärv ja pais, siis on see info just sulle! Nimelt on avanenud võimalus taotleda Euroopa rahadest toetust paisu likvideerimiseks ning kalade rändeteede avamiseks läbi paisude eemaldamise. Võimaliku likvideerimise teostamiseks ei pea paisude omanikud tegema muud, kui oma soovist e-mailile [email protected] teada andma. Proovime üheskoos leida parima lahenduse!
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 toel parendas Keskkonnaamet 2020. aastal kalade kudetingimusi Teorehe järvel, Pirita jõel, Vääna jõel ja Timmkanalil. Sama meetme toel korrastati kudealasid 2019. aastal ka Loode-Eestis Nõva, Riguldi ja Veskijõel. Lisaks paigaldati aastatel 2018–2019 Pärnu lahte koha kunstkoelmuid, mis sealse asurkonna taastumisele tublisti kaasa peaks aitama. Plaanis on seda jätkata ka järgmisel kolmel aastal.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele