Norfin Pro Dry 3 kostüümi puhul on tegemist kolmekihilisest NorTexi hingavast membraankangast n-ö koorikuga, mis on mõeldud kandmiseks teiste riiete peal. Samanimeline mudel on olnud turul juba mõnda aega ja antud juhul on tegu kolmanda põlvkonnaga (selle loo kirjutamise ajal mai alguses oli võimalik Salmost osta ka teise põlvkonna mudelit). Tegemist ei ole päris õhukese ja sulgkerge kostüümiga (sellised ultrakompaktsed vihmariided on Norfinil samuti olemas), aga ka mitte sooja hoidva voodriga riietusega. Põgusal vaatlusel meenutab kostüümi materjal õhemate kahlamispükste valmistamiseks kasutatavat membraankangast. Vooder ja soojustuskiht puuduvad, aga nii püksid kui jope on parajalt avara lõikega ning vajadusel saab sinna alla lahedasti mahutada paksema fliisi või isegi mitu. Otse palja ihu peal neid riideid ilmselt kõige mugavam kanda ei ole, aga kui väga vaja, saab muidugi hakkama. Mina paneks vähemalt õhukese pesu igal juhul alla.
Kus seda kasutada
Tootja sõnul on Pro Dry 3 kostüüm mõeldud eriti karmidesse ilmastikuoludesse ning kalameestele, kelle jaoks ei ole ükski vihm liiga tugev, et oma lemmikhobiga tegelemisest loobuda.
Mina paigutaks selle kostüümi põhilise kasutusaja perioodi, mis algab kevadisest sinilillede ja ülaste õitsemisest ning puude punga puhkemisest ning lõpeb esimeste sügiseste tormidega, mille järel ilmad tavaliselt vastikult külmaks ja kõledaks lähevad. Kõik, mis sinna vahele mahub, on rohkem või vähem selle kostüümi pärusmaa – kevadine forellipüük, säina, särje või vimma (hiljem latika ja linaski) õngitsemine, koha- ja latikapüük Emajõel, haugipüük rannikumerel, ahvenate microjigitamine jne. Just sellised jahedamat sorti ja vihmased olud – näiteks kui lähed jõele sabistava vihmaga või tundub taevasse vaadates, et tunni aja pärast tuleb korralik padukas selga. Või on just sahmaka vihma teinud ning rohi ja puud on märjad. Kui sellistes oludes tavaliste riietega puude vahel tuterdad, oled 20 meetrit hiljem läbimärg. Aga tõmba Pro Dry 3 kostüüm selga ja elu on lill.
Mina arvates tulevad selle kostüümi parimad omadused välja esmajoones aktiivsel spinningupüügil, aga mõistagi kõlbab see sama hästi ka õngitsemiseks, tonkatamiseks, trollimiseks jne, samuti metsas seenel ja marjul käimiseks. Kuna jope ja püksid ülemäära palju ei kaalu, kannatab neid kaasa võtta ka seljakotimatkale, kui minnakse näiteks Norra tundrasse lõhet, forelli või paaliat püüdma. Niisuguse retke jaoks on Pro Dry 3 väga tip-top variant.
Omadused
Tootja annab kostüümi valmistamisel kasutatud NorTex membraankanga veekindluseks 15000 mm ning hingavuseks 8000 g/m2/24 h. Need mõlemad on head näitajad,* mis jäävad tavamõistes premium-klassi lävele (veel kangemate näitajatega on nt alpinistide ja kaugmatkajate spetsriietus). Kirjade järgi kannatab kangas ka sääsetõrjet, nii et kui tüütud vereimejad karjakaupa ründavad, pole probleemi, võite julgesti Offi või Diffusili peale lasta.
- Tehniliselt võib veekindlaks pidada juba niisugust toodet, mis suudab vastu pidada 1000 mm kõrgusele veesambale. Soovituslikult võiks jope puhul olla veesamba kõrgus vähemalt 5000 mm – kõrgem surve võib tekkida nt maapinnal põlvitades või vesimärjale puunotile istudes. Tavaoludes võiks veekindluse näitaja alata 3000–5000 mm-st, nõudlikemates oludes peaks see olema 10 000 –15 000 mm. Hingavuse vahemikku 5000–9000 g/m2/24h – mitu grammi veeauru läbib 1 m² kangast 24 tunni jooksul – loetakse igapäevaelus sobivaks kuni keskmise intensiivsusega tegevusteks, nt kepikõnd.
Jope on nägusa värvilahenduse ja lõikega. Jope kapuuts (ei ole eemaldatav) on parajalt sügav ning kahes suunas reguleeritav. Varrukad on varustatud takjakinnitusega topeltmansettidega. Sisemised mansetid on neopreenist ja kui need korralikult kinni tõmmata, kannatab kätt mõneks ajaks ka vee alla panna, ilma et vesi lahinal jopevarrukasse tuleks. Välimised mansetid näivad olevat rohkem ilu pärast kui praktilistel kaalutlustel, nende abil saab varrukat otsast kitsamaks timmida, kui niisugune soov peaks tekkima.
Jopel on neli veekindla lukuga ning kaks klapi ja takjakinnitusega välistaskut ning üks lukuga põuetasku. Viimane on just nii suur, et mahutab nutitelefoni ja autovõtmed. Krae sisekülg, mis vastu kaela käib, on pehmest fliisist, mis tagab selle, et jope kangas ei hakka kaela hõõruma. Jope alumises servas on elastne kummipael, selle abil saab jopet alt kitsamaks kokku tõmmata.
Püksid on tavapärasest mõnevõrra erineva lõikega – need on poolkõrge taljeosa ning traksidega (ei ole eemaldatavad). Poolkõrge lõige on vajalik selleks, et ka kõige karmimas veemöllus jope alt midagi sisse ei tuleks. Pükstel on kaks veekindla lukuga ning üsna mahukat välistaskut ning tugevdatud põlve- ja istmikuosa. Need on piirkonnad, mis reeglina enim vatti saavad.
Püksinööbi asemel on trukk, mis kipub tavaliselt kükitades või kummardudes kergesti lahti hüppama, aga antud juhul (s.t poolkõrge talje korral) eriti ei häiri, sest püsib täitsa hästi kinni. Kes muidugi soovib, võib tuttava õmbleja juures truki tavapärase nööbilahendusega asendada.
Hetkel kuum
Pükste taljeosa on pingutatavate mansettidega, ent külgedel on olemas ka aasad, kuhu soovi korral saab panna püksirihma (trakside tõttu reaalset vajadust selle järgi siiski ei ole). Mina soovitan kasutada venivat kahlamispükste rihma, see on kõige mugavam.
Mugavuse osas kostüümile midagi ette heita ei ole ning selle kandmine on kerge nagu membraankangast asjadel ikka. Kui pikka maad kõnnid või võsas ragistad, lähed loomulikult higiseks, aga paigale jäädes oled varsti jälle kuiv. Nii jope kui pükste lõige on meeldivalt avar, ilmselgelt on arvestatud sellega, et kostüümi all kantakse üht või isegi kaht aluskihti. Kõik jope ja pükste õmblused on teibitud, nii et sealt ei tule midagi läbi ka kõige hullema paduvihmaga.
Hooldamine ja pesu
Membraankangast riiete puhul on suurimaks Achilleuse kannaks nende hooldamine. Kalamehed ronivad parimate kalakohtade otsinguil ja suurte saakide lootuses ikka kõikvõimalikesse mülgastesse ning on sageli päeva lõpuks pori ja kalalimaga kaelast saadik koos. Kuidas riided taas enam-vähem puhtaks saada?
Kevadise pori ja mudaga suurt probleemi pole, need tulevad pärast kuivamist pehme harjaga lükates kergesti maha ja viimase lõpu saab ära niiske lapiga. Kanga külge kuivanud kalalimaga aga asjad nii lihtsad pole – lima (eriti lepiskalade oma) maha saamiseks tuleb seda eelnevalt leotada ning siis märja lapi või pesukäsnaga (nagu enamikel membraankangast asjade puhul) ettevaatlikult hõõruda. See on juba väiksemat sorti ettevõtmine, sestap on püügi ajal lihtsam jälgida, et lägaseid käsi üldse pükste või jope sisse ei pühiks. Ostke mõnest kaltsukast kilohinnaga vanu T-särke ja visake need pärast minema. Kui aga riided on kalalt tulles ikkagi väga räpased, pange need selga ja minge duši alla. Seal tuleb kogu see õudus kõige hõlpsamini maha.
Mida selle kostüümiga kindlasti teha ei tohi? Pesumasinasse membraankangast asju toppida pole mõistlik; hooldusjuhend ütleb, et aktsepteeritud on üksnes väline käsitsi pesemine veega. Keemiline puhastus, masinpesu, tsentrifuugimine, valgendavate pesuainete kasutamine, kuumas õhus kuivatamine ja triikimine on keelatud, sest need rikuvad kanga struktuuri ning kostüüm hakkab lekkima.
Mis see lõbu maksab?
Peab ütlema, et kõige odavam see lõbu ei ole – kostüümi letihind on 296 eurot. Esmapilgul tundub see üsna krõbe, aga kui hakata vaatama, mis sarnaste parameetritega membraankangast asjad mujal maksavad, tuleb tõdeda, et odavamalt ei saa eriti midagi, pigem tuleb hind veelgi kõrgem. Kui registreerite end Salmo e-poe kasutajaks, on lootus saada osa allahindlustest, mida Salmos on üsna tihti. Riiete allahindluseid tehakse paar korda aastas ikka ja siis on 25% tavaline number, mille võrra hind odavneb.
Norfin Pro Dry 3 toodetakse suurustes S kuni XXXL. Kostüüm on müügil Salmo kauplustes Tallinnas ja Tartus ning Salmo e-poes www.salmo.ee. Vaata ka www.norfin.info
Enimloetud
6
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele