TÜ Eesti mereinstituut uuris tagasiheidetavate kalade ellujäämust
Aastail 2017–2020 viis TÜ Eesti mereinstituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel Peipsi järvel läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata töönduspüügil tagasiheidetava kala ellujäämust.
Seotud lood
Aina halvenev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kohavaru on pannud teadlasi otsima madalseisu põhjuseid.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ametnikud ning TÜ Eesti Mereinstituudi kalateadlased.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele