Kliimamuutus toob kaheksajalad ja kalmaarid Põhjamerre
Veel kaheksa-üheksa aastat tagasi sattus Belgia kalurite püünistesse peajalgseid vaid harva. Nüüd moodustavad kalmaarid ja kaheksajalad juba peaaegu veerandi nende saagist.
Belgia kalandusteadlase Hans Poleti sõnul peitub kiire muutuse põhjus Põhjamere soojenemises. Põhjamere madala lõunaosa veetemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud ligikaudu nelja kraadi võrra. See on loonud peajalgsetele senisest märksa soodsamad sigimistingimused: nende munade arenguks on vaja 9–11-kraadist vett.
Toitu jätkub, konkurente on vähem
Uutele tulijatele leidub Põhjameres rikkalikult toitu, sealhulgas krevette, krabisid ja heeringat. Samal ajal on vähenenud konkurents röövkaladega, näiteks tursaga. Koos soojema veega aitab see selgitada, miks varem Belgia kalurite saagis haruldased peajalgsed on muutunud vaid mõne aastaga oluliseks püügiobjektiks. Muutus on avanud kaluritele ka uue sissetulekuallika. Peajalgsete kokkuostuhind ulatub praegu viiest üheksa euroni kilogrammi eest.
Suur osa saagist viiakse Lõuna-Euroopasse
Belgias püütud kalmaare ja kaheksajalgu eksporditakse rohkesti Itaaliasse, Lõuna-Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Seal kuuluvad peajalgsed traditsiooniliselt hinnatud mereandide hulka, kuid kohalike varude vähenemine ülepüügi tõttu on suurendanud nõudlust mujalt toodud saagi järele. Nii ei väljendu Põhjamere soojenemine enam üksnes teadlaste mõõtmistulemustes. Muutust näeb iga päev ka Belgia sadamates, kus kalakastidesse jõuab järjest rohkem liike, mida veel kümmekond aastat tagasi peeti seal haruldaseks.
Seotud lood
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele