Randi peal püüdmine – ära loobi randi suunas vaid püüa see läbi
Ekraan näitab ilusat ranti: põhi kukub neljalt meetrilt kuue peale. Paat jääb vöörimootoriga sügava peale ankrusse, landid lendavad madala poole ja tulevad üle languse tagasi. Kõik näib õige – püütakse ju ranti. Aga lant võib sel ajal olla ahvenate võtutsoonis vaid mõne meetri jooksul. Rant pole punkt, mille poole visata, vaid ülemisest servast, nõlvast ja sügavaimast piirkonnast koosnev kolmemõõtmeline püügiala. Kõigepealt tuleks välja selgitada, millist osa sellest ahven kasutab.
Seotud lood
Ahvenaparv on leitud ja esimesed visked on resultatiivsed. Üks kala tuleb, siis teine ja kolmas ning mõne minutiga on paadis kenake ports ahvenaid. Nägu on naerul ja adrenallin laes. Siis lõpeb kõik sama järsku, nagu algas.
Suuri hauge sihipäraselt püüdvate kalameeste landikohvris pole 25-, 30- või isegi 35-sentimeetrises landis enam midagi erilist. Mõni loobib terve päeva lante, mis kaaluvad 150-200 grammi ning nõuavad väga spetsiifilist püügivarustust ja head füüsilist vormi. Põhjendus on loogiline: suur haug sööb suurt kala, järelikult annab suur lant parema võimaluse suur haug kätte saada.
Lõuna-Prantsusmaal õnnestus kolmel vennal tabada ilus tuunikala: Départements Hérault´rannikul püüdsid mehed siniuim-tuuni, mis kaalus 230 kilo.
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele