Baeri seadus ja jõgede meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus
Viljaka universaalteadlasena süvenes Eesti tuntuimaid rahvusvahelisi teadlasi Carl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vähenemise põhjuste ka jõeorgude asümmeetria põhjustesse.
Miks on jõesängid sageli nii käänulised? 1856. aastal andis ta küsimusele vastuse, leides, et meridiaani suunas voolavad jõed ei uhu kaldaid võrdselt. Seaduspära konkretiseeris J. Babinet 1859. aastal ja on kokku võetud Baer-Babinet’ seaduse väites, et põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. See on tingitud maa pöörlemisest tulenevast nn Coriolise jõust, mis tekitab liikumisele ristsuunalise kiirenduse. Seega on seaduse järgi põhjapoolkeral jõgede paremad kaldad uuristatud järsunõlvalisteks, vasakud aga on laugjad, sest Coriolise jõud kallutab liikumist paremale. Lõunapoolkeral on mõju aga vastupidine. Fenomeni on selgitanud eraldi uurimuses 1926. aastal ka Albert Einstein.
Seotud lood
Riffide ja varede rajamine kanaliseeritud jõelõikudesse aitavad rikastada jõe elustikku, olles tänuväärseks elu- ja sigimispaigaks kõikvõimalikele vees elavatele putukatele, andes kaladele toitu ning pakkudes neile jahi- ja elupaiku, kirjutab Kalle Kroon.
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring näitab, et jõgede paisutamise tagajärjel tekkiv veetemperatuuri tõus loob haiguskoldeid, mis ohustavad paisudest allavoolu jäävatel jõelõikudel üht meie hinnatuimat kalaliiki, forelli.
Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Baer-Babinet’ seadus ja selle mõju jõgede sängidele
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele