Pärlitest Prantsuse pöörlevate lantide seas, I osa: Rublex

Nagu banaan, nii on ka banaanikujulised landid meie tänastes oludes eksootilised, kusjuures banaani teatakse küll, aga banaanikujulist lanti mäletavad vanema generatsiooni kalamehed vast nii 40–50 aasta tagustest aegadest. USA-s ja Kanadas on seevastu banaanikujuline vobler ka tänapäeval endiselt vägagi kasutatav nii spinningupüügil kui paadi järel vedades. Mida see lant endast kujutab?

Kui 19. sajandi keskpaigani kasutati USA rikkalikel ja mitmekesistel kalavetel pikemat aega Inglise eeskujudel toodetud varustust ja kala püüti eeskätt lendõnge või elussöödaga, siis 1820. aastad tõid koos Julio Bueliga pöörde, mis määras edaspidi ära suure osa Ameerika spinninguspordi ilmest. Või täpsemalt öeldes – lusiklandi kasutamise määras ära Bueli tahe sedalaadi lante ise toota ja nendest ajakirjanikule rääkida, kuna tema enda sõnul olevat samalaadseid lante kasutatud juba varemgi.

1916. aastal asutasid Indiana osariigis Garretti linnapea G. M. Schulthess, Henry S. Dills ja C. H. Heinzerling USA kalastusfirma Creek Chub (ingl creek chub, lad Semotilus Atromaculatus on turvataoline kalake, keda leidus ümbruskonna ojades). Selle üks rajajaid Henry S. Dills patenteeris kokku kolm puitlantide täiustamise võtet. Neist kaks olulisemat olid nn vinkelraua-kujuline keel landi mängimapanemiseks landi esiotsas ja rastrikujulise soomusemustri värvimise meetod landile.

Kalamehed oskavad muudki kui vaid kalamehejuttu ajada – nad oskavad valmistada ka väärilisi lante, mille väljanägemise puhul on visatud vimkasid, mis mitte ainult ei üllata, vaid lendavad suisa üle võlli.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.