Küllap on enamik kalamehi tabanud hauge, ahvenaid, forelle või ka teisi kalu, kelle peal on mõned kalakaanid. Eriti iseloomulik on see talvisel või ka kevadisel ajal, kui vesi on külm ning kalad passiivsemad. Kaanid on seljas, järelikult kala ei liigu, ütlevad kalamehed siis. Mis tegelased need kalakaanid õigupoolest on ja kas nad kujutavad kaladele ka mingisugust ohtu? Aleksei Turovski kirjutab pikemalt.
Tavaline vaatepilt talvel – haugi küljes on kalakaanid.

Seotud lood

Lood
  • 04.02.25, 16:50
Kalalt saadud Anisakis simplex võib inimese organismis elada mitu kuud
Põhja-Norra kalavete külastajad kurdavad – varasemalt püügikaladest peamiselt merilutsus jt tursalistes parasiteerinud ussid ladinakeelse nimega Anisakis on nüüd aina enam levinud ka paaliatesse ja lõhedesse. Kuna tegemist on inimesele ohtliku parasiidiga, palusime teemat valgustada parasiitide asjatundjal Aleksei Turovskil.
Lood
  • 08.08.22, 10:03
Kumb oli enne – stress või parasiit?
Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi lõhe (Salmo salar) noorkalade stressitaset Kunda ja Keila jões.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele