Soomes söövad hülged rohkem siiga ja meriforelli kui inimesed.
Viimastel kümnenditel stabiilselt 6–7% aastas kasvanud hallhüljeste arvukus Läänemeres on toonud kaasa surve kalavarudele ning kalanduse tulususe kahanemise. Eestis on täna hinnanguliselt 5500 hallhüljest, aga kuna liik on väga liikuv ja geneetiliselt on asurkond üle Läänemere üks ja sama, tuleb hülgeprobleemi puhul rääkida kogu Läänemere arvukusest, mis täna ca 60 000. Kalateadlased leiavad, et hüljeste arvukust tuleks sarnaselt maismaaimetajatele kontrollida, hülgekaitsjad aga on seisukohal, et hülgeid pole veel piisavalt palju ning et arvukuse piir – keskkonna kandevõime – on veel saavutamata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimastel kümnenditel stabiilselt kasvanud hüljeste arvukus Läänemeres on toonud kaasa surve kalavarudele ning kalanduse tulususe kahanemise.
Vastavalt kalateadlaste ettepanekutele kehtestati 2021. aastal Väinameres, Õunaku ja Soonlepa lahes 10. oktoobrist kuni 30. novembrini merisiia põhilistel kudekohtadel keelualad, et tagada meie napi merisiiavaru jätkusuutlikkus.
Forellipiirkonna hooajakaartide kaotamine toob tõsistele forelliküttidele kaasa kordadesse ulatuva hinnatõusu, röövpüügi suurenemise jõgedel ning osade piirkondade kalameeste ebavõrdsesse olukorda seadmise, kirjutab grupp Järvamaa forellipüüdjaid oma Kalastajale saadetud kirjas.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.