Kolm kalameest on paadiga järvel. Ootamatult tõuseb torm, paat hakkab lekkima ja mehed upuvad ära. Peagi on nad taevas püha Peetruse palge ees...
Anekdoodid kaladest ja kalameestest
  • Foto: Shutterstock
Kalamees passib talvisel Anne kanalil ja kirbutab. Tuleb hommikust jalutuskäiku tegev lasteaiarühm ning kasvatajad otsustavad lastele kalapüüki tutvustada. Nad lähevad lastega jääle kalameest uudistama.
„Kas siin kanalis on palju kala?“
„Ei...“ „Teil on siis vist üsna igav siin niiviisi istuda?“ „Ei...“ „Aga mis kalapüügi juures kõige raskem on? Kas vara hommikul tõusmine?“ „Ei...“ „Siis vist külmetamine?“ „Ei...“
„Tead, ma ütlen sulle – Eesti on üks suur kalurite riik!“
„Miks?“
„Kuidas miks? Kes vähegi saab, tõmbab siit lesta!“
Kalamehed istuvad jõekäärus ja võtavad napsu, aga ilm hakkab juba hämaraks kiskuma ja vaja oleks koju minna. Tahetakse veel napsu teha, aga ei tea, kelle juures – ühel väikesed lapsed, teisel kuri ämm. Lõpuks kutsub üks meestest kõik enda juurde ja helistab koju ettegi, et olgu soe söök laual.
Jõutaksegi siis tema koju. Seal soe söök laual, ämm tuleb keldrist hapukurgipurgiga, naine toob naeratades sügavkülmast viina lauale. Mehed on algul kohmetunud, aga aja möödudes muutuvad julgemaks ja uurivad, mis küll nii ideaalse pereelu saladus võiks olla.
„Kolm hoiatust!“ vastab peremees. „Kass sai esimesena kolm täis ja läks merekooli. Naisel on üks ja ämmal kaks hoiatust...“

Seotud lood

Tagasi Kalastaja esilehele