Kalamees passib talvisel Anne kanalil ja kirbutab. Tuleb hommikust jalutuskäiku tegev lasteaiarühm ning kasvatajad otsustavad lastele kalapüüki tutvustada. Nad lähevad lastega jääle kalameest uudistama.
„Kas siin kanalis on palju kala?“
„Ei...“ „Teil on siis vist üsna igav siin niiviisi istuda?“ „Ei...“ „Aga mis kalapüügi juures kõige raskem on? Kas vara hommikul tõusmine?“ „Ei...“ „Siis vist külmetamine?“ „Ei...“
„Aga mis siis?“ „Küsimused. Palju lolle küsimusi...“
Üks sõbranna teisele.
„Mees oli päev läbi kalal ja mina olin kodus naabrimehega natuke ulakas. Jõledad süümekad on nüüd – kuidas seda heastada?“ „Söö alustuseks üks sidrun ära,“ annab sõbranna nõu. „Mis? Sidrun? Kas see aitab?“ „Ei, aga see tobedalt õnnis nägu kaob ära.“
Kolm kalameest on paadiga järvel. Ootamatult tõuseb torm, paat hakkab lekkima ja mehed upuvad ära. Peagi on nad taevas püha Peetruse palge ees. Too vaatab, et mehed on kuidagi nukrad ja löödud ning püüab neid veidigi ergutada. „Kujutage nüüd endile ette: käivad teie matused, lamate kirstus, pidulik ülikond seljas, ümberringi pere, sõbrad... Mida te tahaksite, et nad teist räägiksid?“ „Noh, hea oleks, kui nad meenutaksid, et olin kõva kalamees, võitsin palju võistluseid, aga lasin alati suured kalad tagasi, et nad saaksid järelkasvu anda,“ ütleb üks. „Mina tahaksin, et keegi meenutaks, et käisin alati sügiseti kudevalves, ehitasin koelmuid ja õpetasin suviti laagrites lastele kalapüüki,“ ütleb teine. „Aga mina tahaksin, et kõik karjataksid korraga: „Vaadake, ta liigutab!““ ütleb kolmas.
Mehed parandavad poe taga maailma.
Hetkel kuum
„Tead, ma ütlen sulle – Eesti on üks suur kalurite riik!“
„Miks?“
„Kuidas miks? Kes vähegi saab, tõmbab siit lesta!“
Kalamehed istuvad jõekäärus ja võtavad napsu, aga ilm hakkab juba hämaraks kiskuma ja vaja oleks koju minna. Tahetakse veel napsu teha, aga ei tea, kelle juures – ühel väikesed lapsed, teisel kuri ämm. Lõpuks kutsub üks meestest kõik enda juurde ja helistab koju ettegi, et olgu soe söök laual.
Jõutaksegi siis tema koju. Seal soe söök laual, ämm tuleb keldrist hapukurgipurgiga, naine toob naeratades sügavkülmast viina lauale. Mehed on algul kohmetunud, aga aja möödudes muutuvad julgemaks ja uurivad, mis küll nii ideaalse pereelu saladus võiks olla.
„Kolm hoiatust!“ vastab peremees. „Kass sai esimesena kolm täis ja läks merekooli. Naisel on üks ja ämmal kaks hoiatust...“
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele