Jüri Nurk: kalakaitsjate süda on õigel kohal
Pealinna mees Jüri Nurk (36) on igapäevaselt tegev infotehnoloogia alal, aga see ei ole valdkond, kus tema nimi eriliselt tuntud oleks, vähemasti mitte kalameeste seas. Viimased teavad Jüri hoopis rohkem kui vabatahtliku kalakaitse rajajat ning organisatsiooni pikaajalist juhti. Sel aastal aga otsustas Jüri juhi kohast loobuda ning ametiga kaasnenud ülesanded nooremate meeste vahel ära jagada. Kalastaja võttis Jüril Skype’i teel nööbist kinni ja uuris, mis siis nüüd juhtus ja kas lõhejõed on edaspidi kaitseta.
Juubilar Vladi on öelnud, et kalamehe elus on kolm faasi – saada hästi palju kala, saada hästi suuri kalu ja saada lihtsalt kalale. Kus sina arvad end hetkel asuvat?
Seotud lood
Alan Priidel (35) on viimaste aastate Eesti üks edukamaid kalasportlaseid, kes võtnud Salmo Feeder Teami ühe liikmena fiiderdamisvõistluste auhinnalaualt peaaegu kõik, mis võtta annab ning osalenud ka kahel kirbutamise MM-il.
Aktiivne kaitseliitlane teenib leiba IT-alal ning püüab mõnuga kala.
Madalat profiili hoidev mulgimaalane Jaan Grents on üks Eesti parimaid fiiderdamis- ja õngitsemisvõistlejaid.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele