Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Püük Peipsil 2021. aastal: koha ja ahvena püügivõimalused vähenevad, latika omad suurenevad
Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta piiriveekogude püügivõimalused. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves vähenevad koha ja ahvena püügivõimalused, latikat saab aga rohkem püüda.
„Mõlema riigi teadlaste hinnangul väheneb järgmiseks aastaks kalavaru enamike töönduskalade puhul. Järve tähtsaima töönduskala ehk koha puhul jõuab uus arvestatav põlvkond püügiks sobivasse suurusesse alles kolme aasta pärast, ahven aga kahe aasta pärast. Seni peab peaasjalikult hakkama saama praegu püügisuuruses olevate kaladega,“ rääkis Eesti delegatsiooni juhtinud asekantsler Marku Lamp. Ta lisas, et selle tõttu otsustati nende liikide püügimahtusid vähendada.
Eesti ja vene kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedest püüda 520 tonni koha ja 490 tonni ahvenat riigi kohta. See on koha puhul 400 ja ahvena puhul 690 tonni vähem kui 2020. aastal. „Tuleb tunnistada, et 2020. aasta kvoodid olid ka päris suured, kui arvestada viimase aastakümne keskmisi,“ ütles Marku Lamp.
Vähendatakse ka rääbise väljapüüki, tolle kvoodiks saab olema järgmisel aastal 80 tonni, mis on 90 tonni võrra väiksem kui 2020. aastal. Teadlaste hinnangul on jätkuvalt heas seisundis aga latika varu, mida on lubatud püüda järgmisel aastal 1165 tonni ehk 180 tonni võrra rohkem kui eelneval aastal.
Marku Lamp ütles, et õppetunnina võtavad mõlemad osapooled seda, et isegi juhul, kui on head kalapõlvkonnad ja kvoodid võiksid olla suured, aga kui on negatiivset trendi selgelt ette näha, siis peaks olema kalakvootide kehtestamisel juba ennetavalt ettevaatlikum. „Seda siis selleks, et vältida edaspidi suuri kvoodikõikumisi, millega on kaluritel oluliselt raskem toime tulla.“
Kohavaru halva seisundi tõttu lepiti tolle kaitseks kokku, et koha alammõõtu järgmisel aastal mutnikupüügi ajaks ei alandata. Lisaks viivad mõlema riigi teadlased järgmise aasta augustis ja septembris läbi täiendavad teadusuuringud, et leida optimaalne silmasuurus mutnikupüügile, et kohavaru kahjustused oleksid miinimumini viidud. Põhjanooda ehk mutniku saakidesse võib sattuda palju väikseid kohasid, mida ei saa eluvõimelisena vabastada, selle tõttu tuleb leida silmasuurus, mis laseb enamuse alamõõdulisest kohast püünisest läbi.
Kohtumisel lepiti kokku ka kasutamata kvootide ülekandmise võimalustes järgmisesse aastasse. Lisaks tavapärasele koha, ahvena, haugi ja latika kvoodi ülekandmise võimalusele lisati Eesti ettepanekul võimalus üle kanda ka püüdmata jäänud rääbise kvooti. Välja püüdmata kvootide ülekandmise võimalus ei kompenseeri vähenevaid kalakvoote järgmisel aastal, aga aitab siiski veidi püügivõimalusi suurendada.
Keskkonnaministeerium
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele