Jääpüügi 2026. aasta maailmameistrivõistluste treeninguil on saadud väga suuri kalu
„Pühapäeval ja esmaspäeval saime hästi palju kala,“ kirjeldas võistluspaiga püügiolusid koondise üks treener, Tarmo Erlich. „Ilm oli siis päikeseline. Umbes 5 meetri sügavusel õnnestus kala peibutussöödaga kohale meelitada, aga sügavamates kohtades oli peibutamine väljakutsuv,“ rääkis ta. Erlichi sõnul toimivad Rootsis suuremad, 4-6 mm suurused kirptirgud, konksusöödana on kärbsetõuk osutunud sääsevastseist efektiivsemaks. Saadud on kobedaid, paarikiloseid säinaid ning korralikke latikaid. „Teisipäeval aga ilm muutus ning võtt läks kohe viletsamaks,“ lisas Erlich.
Seotud lood
Selles artiklis kirjutame asjadest, mida tasuks harrastuskalastajal sportlikust püügist üle võtta, et oma talvise kalapüügi tulemusi parandada.
Kirbutamine ei ole keeruline, ei nõua kallist erivarustust ega erilisi oskuseid. Kirbuõngega on võimalik talvel tabada enamikke meil esinevaid lepis- ja osasid röövkalu: särge, roosärge, nurgu, latikat, viidikat, turba, teibi, ahvenat, kiiska jt. Kõige atraktiivsem ja huvitavam nendest on ahvena kirbutamine ja sellest järgnevalt juttu tulebki.
Oskuslik peibutussöötmine võib kalasaagi mitmekordistada!
Talvine kalapüük kirbuõngega ning peibutussöötmine – on need lahutamatud kaaslased või juhututtavad? Nii võiks küsida kalastaja, kes talvise püügiga sina peal ei ole. Minu jaoks siin küsimust ei ole – kirbutamine ning peibutussöötmine käivad ilmtingimata kokku.
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Vajaminev varustus ei maksa palju ja püük ei ole keeruline, kui kirbuõng on korralikult komplekteeritud ja püüdja ise midagi kapitaalselt valesti ei tee. Kuidas käib talvine kirbutamine ja mida meil selleks tarvis läheb, seda alljärgnevalt vaatlemegi.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
4
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
5
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Kalakohad
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele