Legendaarseid rulle: Johnson Century 100 prototüüp sündis vana äratuskella juppidest
Kui Euroopas levisid ABU kapselrullid, siis USA-s tegi tegusid Johnson, mille mudelist numbriga 100 kujunes sealsete kalameeste seas välja tõeline legend.
Insener Maurice Jacquemin soovis luua niisugust spinningurulli, mis heidaks hästi, oleks väga täpne ega tekitaks kerimisel sõlmi. Nii sündis revolutsiooniline Mitchell 300, haspelrull tänapäevases mõttes.
Winans&Whistleri näol oli tegu 90 kraadi keeratud umbrulliga, mis oli kinnitatud spinningule nii, et ühel pool ritva paiknes vänt ning teisel pool rull, mis olid omavahel ühenduses. See oli omas ajas uus ja revolutsiooniline lahendus.
Alfred Holden Illingworth üritas konstrueerida rulli, millega oleks kergem lanti visata kui multirulliga. Oma idee olevat ta saanud õmblusmasina niidipooli mahajooksu mehhanismi jälgides. Oma leiutisele võttis ta 1905. aastal ka patendi.
August Friderich Meisselbachi on oma nime ajalukku kirjutanud multirulli n-ö vabajooksusüsteemi leiutajana. Kui enne pöörles heidetel kaasa ka rullivänt, siis Maissalbachi rullid võimaldasid heita nii, et pöörles ainult pool. Tema rullid ei olnud mitte ainult mehaanilised šedöövrid, vaid ka nägid välja elegantsed, justkui juveliiritöökojast välja tulnud.