Seotud lood
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Baldaa on Eestisse jõudnud Peipsi tagant. Vene keeles tähendab see suur- või ka kaevurivasarat ning tööpõhimõte vasarale omal moel ka sarnaneb. Baldaa eelised tulevad kõige paremini välja siis, kui kala asub sügaval.
Need kalamehed, kes käivad talvel ja kevadel polaarjoone taga paaliat püüdmas, kasutavad selleks spetsiaalset rakendust, mis toimib paremini kui tavaline siku.
Mida teha, kui jää all on nii tugev vool, et ei lase kirbuõngega mugavasti püüda? Appi tuleb talvine jõetonka – püügiviis, mis leiab laialdaselt kasutamist näiteks Pärnu jõe alamjooksul vimba, tinti, latikat, särge, nurgu jmt püüdes.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele