Hilistalvine tindipüük on lihtne, hoogne, lustlik ja seltskondlik tegevus. Kui tint jää all olemas, algas tema püük Pärnus millalgi veebruari teises pooles ja kestis jää lagunemiseni, viimases otsas toimusid tinditalgud juba ka linnavahelisel jõelõigul. Viimasel kümnendil meritint paraku nii massiliselt jõesuudme läheduses jää alla enam pole kogunenud, et teda spetsiaalselt püüdma kannataks minna, aga kui kord jälle koguneb, on lõbu laialt ja kurgilõhnalisi kalakesi välja lappavate kalameeste käed vehivad laias kaares nagu tuuleveski tiivad.
Seotud lood
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Baldaa on Eestisse jõudnud Peipsi tagant. Vene keeles tähendab see suur- või ka kaevurivasarat ning tööpõhimõte vasarale omal moel ka sarnaneb. Baldaa eelised tulevad kõige paremini välja siis, kui kala asub sügaval.
Need kalamehed, kes käivad talvel ja kevadel polaarjoone taga paaliat püüdmas, kasutavad selleks spetsiaalset rakendust, mis toimib paremini kui tavaline siku.
Mida teha, kui jää all on nii tugev vool, et ei lase kirbuõngega mugavasti püüda? Appi tuleb talvine jõetonka – püügiviis, mis leiab laialdaselt kasutamist näiteks Pärnu jõe alamjooksul vimba, tinti, latikat, särge, nurgu jmt püüdes.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
3
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Viimased lood
Kalakohad
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele