Kalaradar, 21. nädal: meriforelli Eldoraado, väga suured latikad Emajõest, Predator Cupi võimsad haugid ja ahvenad

“14 aasta jooksul, mil mina olen meriforelli püüdnud, ei ole midagi sellist minuga veel juhtunud,” rääkis Kalastajale oma selle nädala püügielamusest kalagiid Timo Tintse. “Alustasime sõber Tarmoga püüki umbes kell 11. Läksime ühe kari peale, kuhu tuul oli järjest 4 päeva peale puhunud. Tarmo läks ees ja ütles, et kerged toksud käivad landi pihta. Ühe alamõõdulise sai vist kätte ka. Püüdsime edasi ja ei olnud midagi erilist, aga minu hinge jäid need toksud kripeldama ja läksin sinna kohta tagasi. Hakkasin tegema pikki viskeid, lasin landil kauem vajuda, ja siis hakkas juhtuma,” meenutas Tintse.

Ta sai nelja viskega järjest neli kala. Esimene mõõdukala oli 52 sentimeetrit. Seejärel sai ilusa kala Timole järgnenud paarimees Tarmo Rannala. Paksukese meriforelli pikkus oli 63–64 sentimeetrit. “Kala tuli igasugust, oli Soomest pärit kala ja kohalikku, lõigatud rasvauimega ja isegi üks märgistatud kala,” jutustas Tintse Kalastajale. “Ütlesin veel Tarmole, et kuule, selline tunne on, nagu näeks und, et äkki paned mulle vastu vahtimist ja äratad üles. Kahe peale kokku saime sellest kohast 27 meriforelli, mina 16 ja Tarmo 11.” Mõlemad püüdjad said möllu jooksul oma mõõdukala limiidi täis.

Püük toimus Pärispea poolsaarel ning tabatud kalade suust ja kõhust leidsid püüdjad niglisid, keda meriforell ilmselt kalda ääres jahtis. Timo Tintse püüdis taanlaste käsitöö-inlineri OGP Sillingiga, Tarmo Rannala kasutas Westini oliivrohelist inlinerit.

Saare- ja Hiiumaal ning Mandri-Eesti läänerannikul domineerib merepüükides praegu vaieldamatult tuulehaug. Umbkaudu paari nädala eest Saaremaa lõunaotsast alanud tuuleka ränne on jõudnud vaat et haripunkti. Nii Saaremaalt, Hiiumaalt kui ka Pärnu kandist tuleb teateid trollides ja ka lanti loopides saadud arvestatavatest, pooltsada kala ületavatest saakidest.

Ka Hanno Kask kinnitas, et tuulehaugi on sel aastal ebatavaliselt palju. Lisaks tuulehaugile saab sadamatest räime. „Tavalise haugiga aga on minu andmeil seis hetkel tagasihoidlik – tuleb palju ringi sõita ja loopida. Kui mõned nädalad tagasi tundus, et haugi on palju nagu tavaliselt, siis nüüd on kala kas suu kinni pannud või tuulega ära liikunud. Aga kuulu järgi pole hetkel ka Saaremaal lood kiita. Ütleme nii, et kes täna suursaarte ümbert haugi tahab saada, peab teadma salajaste lahtede salajasi kivitaguseid,“ muigas Hanno.

„Kaks nädalat tagasi saadi sadamakastidest ka ahvenat, aga praeguseks on nad sadamakastidest kadunud, samuti pole Hiiumaa kraavides ka säinast ega suurt kokre. Muidu sel ajal õngega alati mõne saab, aga sel aastal on kõik teistmoodi,“ lisas ta.

Pärnu jõel on püügihooaja kõrghetkedega võrreldes hetkel väga vaikne. Jõe alamjooksu suurte haugide spets Erkki Mäeväli ütles neljapäeval Kalastajale, et haugi hetkel jõe peal eriti ei püüta. „Paistab, et suured haugid praegu eriti ei võta kah – mina olen ainult paar tükki saanud ja need on kah olnud pigem sellised keskmises mõõdus, nelja-viiesed,“ ütles ta. „Paar raksu käisin haugi proovimas ka Tõstamaa kandis, aga merel on madalikud nii paksult tuulehaugi täis, et ei lase tavalist haugi püüda. Algul küll üritasin nende vahel loopida, aga peagi andsin alla ja lülitusin tuuleka trollimisele ümber. Esimesel korral sain 40 ja teisel 46 tükki. Tuulehaugi on sel aastal väga palju!“

Ka pärnakas Endrik Tõnsberg ütles Kalastajale, et Pärnu jõel on praegu üldiselt vaikne, sest koha on püügikeelu all ja ahvenat eriti ei saada. „Kui midagi üldse püütakse, siis alamjooksult haugi, aga jõe peal on paate väga napilt, ainult mõned üksikud,“ rääkis ta. „Põhiline haugipüük käib siinkandis praegu üldse merel – Tõstamaa, Manija, Paatsalu ja Seliste on need kohad, mis kalameeste jutust sagedamini läbi käivad. Kala on sel aastal ilus ning hetkel üsna kalda ääres. Veel püütakse palju tuulehaugi, mida meres on sõna otseses mõttes nii paksult, et see takistab räimepüüki. Räimekastid on silmini tuulehaugi täis,“ teadis Tõnsberg.

Lisajõgedest on suuri vimmaparvi nähtud üles minemas Kurina jões. „Vett lendab ja kõik soliseb, kui vimmad ülesvoolu rühivad, väga äge vaatepilt,“ kiitis ta.

Ilmade ja vee soojenemine on Emajõe latika liikuma ja ahnelt sööma pannud. Viimase nädala latikasaagid on olnud väga head, kala pole küll ühtlaselt igal pool, aga kui õnnestub leida toituvate latikate parv, juhtub ägedaid asju. Põhiline püük on viimastel päevadel käinud Tartust ülesvoolu jääval jõeosal ning kõige paremaid tulemusi on andnud Kärevere ja Kardla kant. Kärevere silla juures on paaditreilerite väljanäitus ning parkimiskohta kohati raske saada.

Tartlane Renaldo Rattasepp käis Kardla kandis püüdmas kolmapäeval ning ütles, et võtt oli väga hea ja latikat tuli kenasti. „Rahvast on muidugi korraliku laulupeo jagu, kindlasti mitte vähem kui mõne aasta tagusel Vorbusel. Mina käisin sealkandis esimest korda elus ja sain vastu pimedat kahe tunniga kümme latikat,“ muljetas ta neljapäeval. Püügiks kasutas Renaldo tavalist tonkat ja söödaks sõnnikusse. Tõuku polnud tal enda sõnul aega otsa panna, sest kogu aeg võttis. „Sõber käis samal päeval kui mina, ainult et keset päeva, ning sai fiidriga 36 latikat. Kala on Kardla all hetkel väga palju.“

Sama kinnitas ka Alan Priidel Tartu Vobleri kauplusest. Tema sõnul on neljapäevaõhtuse seisuga põhiline info, mis poodi kokku jookseb, pärit ülevalt poolt Tartut ja peamiselt Kardla kandist. „Paistab, et seal on massipsühhoos tekkinud ja keskmine hullumaja lahti – poest kähku sööta, ussi ja tõuku ning kõige otsemat teed Kardla alla!“ rääkis ta.

Alan ise on käinud tonkatamas pigem Tartust allpool ning tema sõnul annab seal miskipärast sel aastal fiidrist paremaid tulemusi punnidega püük. „Kala saadakse seal küll oluliselt vähem kui ülalpool Tartut, aga see-eest on need latikad väga ilusas mõõdus. Ise sain Kabina kandist 3,340 kg kaalunud kala,“ muljetas ta. Veel lisas ta, et kuna Kabinas latikas parajasti koeb, kiputakse sinna võrke panema, seetõttu on ta kaaslastega kordamööda karjääride juures valvamas käinud. „Kaks võrku oleme kätte saanud, viimastel päevadel on olnud õnneks rahulik.“

Emajõel on lahti läinud ka angerjapüük põhjaõngega. Tartlane Valmar Evert käis nädala alguses angerjat passimas Kastre kandis ja sai ühe kala. Temaga samal sirgel oli veel neli angerjapüüdjate paati ning hommikul laekunud info põhjal saadi sel ööl angerjat ka Mäksa kandist.

„Minu kogemuste põhjal muutub angerjas Emajões aktiivseks siis, kui veetemperatuur tõuseb 11–12 kraadini; viimati oli vesi 14,8 kraadi,“ teadis ta. „Tartu angerjaküttide sõnul liigub seda kala juba kenasti ja kes õiges kohas püüda mõistab, võib praegu ööga saada isegi 4–5 tükki. Minul nii hästi ei läinud ning suur osa ussidest kulus ablaste kiiskade ja nurgude toitmiseks. Lootsin saada ka mõne latika, aga latikat kajalood isegi ei näidanud – arvatavasti on nad kõik sealt juba ülesvoolu minema rännanud.“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik ütles Kalastajale, et viimastel päevadel tuleb Emajõelt latikat hullumoodi. „Ahnemad mehed ei jaksa saaki minema tassida – nagu parematel päevadel Vorbusel juba. Kala mõõt on korralik, sellist 1,5-kilost ja suuremat latikat on väga palju sees,“ rääkis ta. „Põhiliselt käiakse hetkel latikal Kardla ja Kärevere kandis, aga saadakse ka altpoolt, Ihaste ja Kabina piirkonnast, ehkki mitte nii hästi kui ülevalt. Põhiliselt ostetaksegi praegu poest tonka- ja fiidripüügiks vajalikke asju, lisaks muidugi latikasööta, ussi ja tõuku.“

Sten ise käis aga hoopis paadiga Peipsil ning läks peale Vasknarvast. „Vesi oli 9 kraadi ning paljudel ahvenatel niisk jooksis, kala oli nähtavasti alles kudemise lõpetanud. Ahvenat tilkus kivivaredelt päris usinasti, suurimad kalad olid üle 30 cm. Jõe pealt sain mõned haugid. Lood näitas muidu kala päris palju, aga kokkuvõttes oli võtt veel pisut tujukas. Kala näksib sabast ja lõhub võdikuid, aga otsa hästi ei jää – tavaline kevadine värk microjigitamisel,“ rääkis ta.

Tugevat tuult ja aeg-ajalt kallanud hoovihma trotsides peetud sellekevadine Mahlfishing Predator Cup tõestas, et meie vetes on suuri hauge ja ahvenaid omajagu ja neid on igal pool. Kolme päeva jooksul (16.–18. mai) püüdsid võistlejad 14 meetrist või pikemat haugi, 40-sentimeetriseid või pikemaid ahvenaid saadi kokku 12.

Suurim võistluste käigus tabatud haug oli 109 cm pikk, selle tabas võistkonna Räige räim liige Marko. Suuruselt järgmised vetehundid, 105 sentimeetri pikkused hiiglased said Ivo Sööt võistkonnast Velex Boats ning Rando Veldemann tiimist Mannid. Õigupoolest oli 105-sentimeetriseid hauge kokku lausa kuus tükki, kuid kohtunike otsuse alusel jäid neli neist esikolmikust välja.

Pirakaima ahvena, 46 sentimeetrit pika triibu, sai Alo Kauber võistkonnast Tahed mehed. 45-sentimeetrise ahvenaga õnnistas kalajumal Ragnar Tamme võistkonnast SAVAGEST, kolmandale kohale tuli 42 cm pikk triibu, mille tabas tiimi Ruoto kuulunud Henry Komp. Võistlusel tabati veel üks 42-sentimeetrine ahven, kuid kohtunike otsuse põhjal jäi see isend neljandaks.

Võistlustest võttis osa 336 inimest. Kolm päeva kestnud, reedel kell 16 alanud ja pühapäeval samal ajal lõppenud võistlusele registreerus 126 paatkonda, võistluse lõpp-protokolli punkte sai neist 124. Võistkondades tohtis olla kaks kuni kolm liiget ning püüda võis ainult paadist. Punktisumma löödi kokku viie suurema haugi ja viie suurema ahvena pikkustest – võitis see, kellel kogunes sentimeetreid kõige rohkem.

„Ka ahvena võtt ei olnud just kõige parem. See võib olla tingitud Saaremaal valitsenud keerulistest tuuleoludest ja jahedast veest. Harilikult domineerivad kevadisel Predator Cupi võistlusel Saaremaa rannikul tabatud suured ahvenad,“ lausus Rainer Mahl. „Suuri, üle 40 sentimeetriseid ahvenaid on kevadeti palju saadud just Saaremaalt, aga tänavu ma saarel püüdnud meeste mäekõrgust ülekaalu tähele ei pannud.“ Tema sõnul esinesid stabiilselt väiksematel järvedel püüdvad paatkonnad, kes tunnevad omi püügipaiku läbi ja lõhki ning oskasid sealt nii kenasid ahvenaid kui ka kopsakaid hauge välja meelitada. Predator Cupil osalenud saarlane Sander Suurhans ütles, et püügitingimused olid väga rasked. „Reede oli eriti karm,“ nentis võistlustel 14. kohale platseerunud paatkonnas Salme Fishing mõõduvõtmisest osa võtnud Suurhans.

Võistluste peakorraldaja Erkki Mäeväli sõnul hakati kala saama üsna kohe pärast stardipauku. Esimeste käe kalaseks saajate hulgas oli ka üks noorvõistleja. Võistlused ei läinud väiksemate viperusteta: „Samal ajal, kui võistlejad pingutasid jõe ääres, käisin mina tordi järel. Mis juubel see on, kui pole torti! Tagasi jõudes hakkasin vaikselt auhindu välja panema ja tegin ettevalmistusi kalade kaalumiseks. Aga siis selgus, et kalade kaalumiseks mõeldud kaal andis otsad! Õnneks oli varuplaan olemas ning kaalusime väiksema käsikaaluga,“ muljetas Mäeväli.

Kella üheteistkümne paiku saabusid esimesed võistlejad, kes soovisid kalu kaaluda. Nende kottides paistis olevat päris kobedaid hauge, kuid kaalumisega pidid nad ootama kella 12-ni. „Kamandasin võistlejad ühte ritta ja kaalumine võiski alata. Tulemused arvutisse ja väikesed vahekommentaarid. Järjekord lühenes ja kalad läksid suuremaks. Pinget oli õhus tunda,“ meenutas Mäeväli.

Kokkuvõtete tegemise ja diplomite kirjutamise ajal sai võistlejad maiustada juubelitordiga, mille oli välja pannud Tori vald. Pärast loosiauhindade üleandmist jagati välja medalid ja karikad. Suurima kala (4,315 kg) püüdis Janno Pähklemäe. Üldarvestuses võitis Jan Veeret (7,395 kg), teisele kohale tuli suurima kala püüdja Janno Pähklemäe (6,925 kg) ning kolmandale kohale platseerus Karol Tiits (6,48 kg). Naiste arvestuses oli parim Sirli Tilga (2,925 kg), teine Liisi Mäeväli (1,73 kg) ja kolmas grammipealt ühe kiloga Merilin Roos. Noorteklassi võitja oli Kevin Tarn (2,095 kg), teine Kaspar Kender (1,6 kg) ja kolmas Karli Allik (1,53 kg). Võistluste käigus tabati ka üks ilus, 910 grammi kaalunud ahven.

Sisemaa jõgedes jätkub turvapüük nii lendõnge kui kevadise mullujukirakendusega. Osa kala on kogunenud juba kiiresse voolu, aga veel ei koe ning ilusate turbade võtma saamine on oluliselt lihtsam kui paar nädalat tagasi. Kes kevadist turvapüüki veel proovinud pole, sel on tagumine aeg asi ära teha, sest nii suuri kalu muul ajal sama lihtsasti otsa ei saa. Sportkalana on turb väga väärikas vastane ning hakkab vastu kogu raha eest.

Nädalavahetusel toimub Tarbja tehisjärvel õngitsemisvõistlus LIWI Paide Kevadsärg 2025, kuhu on lubanud kohale tulla ka Eesti tippõngitsejad. Kes ise osaleda ei tihka, minge ja uudistage, kuidas ja millega meie tipud püüavad ja söödavad.