Algas kudekeelu järgne haugipüük

Alates 1. maist on meres ja enamikes siseveekogudes taas lubatud haugi püüda. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kestab haugi kuderahu veidi kauem, 5. maini, ning seal tohib haugi püüda alates 6. maist.

Tasub arvestada, et püütud haug peaks jääma tuvastatavaks ja mõõdetavaks, kuni veekogu äärest lahkutakse. Seega ei tasu kala veekogu ääres puhastama või muul moel töötlema hakata.

Enne kalale minekut kontrolli üle oma varustus. Haugipüügiks sobivate lantide ja rakenduste valikut siinkohal ei reklaami ega tutvusta. Üle kontrollida tasuks hoopis:

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kahv ja näpitsad ei ole haugipüügile minnes olulised kalastusvarustuse osad, aitavad need kala vähem vigastades ja sinu jaoks turvalisemalt kätte saada. Ettevaatust haugi hammaste ja uimekiirtega – nendega käsi vigastades võivad kaasneda ebamugavad haavad, mis paranevad aeglaselt!

Kui rääkida haugi vabastamisest, tasub kala heaolule mõeldes seda teha otse vees. Kindlasti tuleb tagasi lasta alamõõdulised havid, et neil oleks võimalus kasvades anda oma panus järelkasvu saamisse. Esmakordselt kudeval haugimammal võib marjateri olla 15 000–40 000 ning sellise kala pikkus jääb siis alla 50 cm. Suuremaks kasvades haugi viljakus suureneb ja nt 80 cm pikkuse haugi kõhtu võib mahtuda 150 000 marjatera. Seetõttu on hea mõte väga suured haugimammad vabastada – kui nad muidugi ikka elujõulised on.

Spinningu ja lantide valiku kõrval tasub eeltööd teha ka püügipaiga osas. Keskkonnahoidliku kalastajana arvesta, et püügikohta liikudes püsid autoga teel ning pargid parklas või selle puudumisel tee ääres. Suvalises kohas veekoguni ligipääsu rajamine või teiste sissesõidetud jälje kasutamine ei ole lubatud – tee peab olema Eesti põhikaardil pidevjoonega märgitud.

Igaüheõiguse järgi on kõigil avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel kuni nelja meetri laiused kallasrajad. Laevatatava veekogu ääres ulatub kallasrada kuni 10 meetri kaugusele veepiirist. Omanik ei tohi kallasrada sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud. Samas võib kaldaaladel liikumine olla piiratud, kui tegemist on kaitsealaga ning selle kaitse-eeskirjas on elustiku kaitseks seatud liikumispiirangud. Et sellised piirangud ei tabaks sind kohale jõudes üllatusena, tasub eeltööd teha kodus. Praegu on kaitsealade piiride ja liikumispiirangute nägemiseks kõige parem viis veebis Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse kasutamine. Seal peaks aktiveerima nii kaitsealade kui liikumispiirangute kihid. Looduses on kaitseala piirid, sh vööndid, reeglina nähtavalt tähistatud (välja arvatud sadamaregistris olevad sadamad).