Juutuuber Tõnu Peit: spinningu ja kokanoa õnnelik abielu
Juutuuber Tõnu Peit (64) teeb oma köögis ja koduaia grillikojas videoid, mis on leidnud tee tuhandete eestlaste südamesse. Maitsvaid ja lihtsaid toite valmistaval ja muheda olekuga Tõnul on Youtube’is kordades rohkem tellijaid kui kodumaistel tippkokkadel. Kõva kalamees Tõnu räägib Kalastajale oma kalameheks ja (kala)kokaks kujunemise ägeda loo.
Tõnu, tuleb tunnistada, et siia Kakumäele sinu juurde tulles teevad tänavate nimed tuju väga heaks. Sina elad Nata tänaval, kohe siinsamas on Landi ja Ujuki tänav, kaugele ei jää ka näiteks Räime tänav. See kõlab nagu kalamehe paradiis! Kuidas sa oma pesa sellisesse tähelepanuväärsesse kohta oled suutnud rajada?
Seotud lood
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Latikal ja tõugjal läheb Emajõe jõgikonnas hästi, kuid kõigi kalaliikide olukord roosiline ei ole.
EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse spetsialist Raul Pihu (60) nimi on tuttav eeskätt forellihuvilistele. Raul on SA Eesti Forell ning Forellisõprade MTÜ üks asutajaid ning tegelenud aastakümneid jõeforelli leviku laiendamise, kudekoelmute rajamise ja elupaikade parandamisega.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist on kirglik kalamees ning tal on nii mõnegi kalapüügiga seotud teema osas oma kindel seisukoht.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Viimased lood
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele