Keskkonnaamet nõuab reostuse põhjustajalt Umbusi jõe seisundi parandamist
Keskkonnaamet alustas 2022. aasta suvel Umbusi jõe reostusjuhtumi uurimiseks nii kriminaalmenetlust kui haldusmenetlust keskkonnavastutuse seaduse järgi. Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, Keskkonnaamet valmistab aga aktsiaseltsile Pajusi ABF ette nõudeid, mille alusel keskkonnale tekitatud kahju leevendada.
„Keskkonda kahjustavad kuriteod väärivad tõsist tähelepanu, sest rikuvad meie kõigi ühist vara: head elukeskkonda, “ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Keskkonnavastutuse seadus annab meile võimaluse lisaks karistamisele nõuda Umbusi jõe reostuse põhjustajalt jõe seisundi parandamist. Oleme teadlaste abiga pannud paika vajalikud tööd, nende hulgas on olulisema mõjuga uute kudealade rajamine,” ütles Vakra.
Jõe-elustikule sobilike elupaikade taastamistööd seab Keskkonnaamet reostajale kohustuseks ettekirjutusega. Lõpusirgele on jõudnud ka haldusmenetlusega paralleelselt alustatud kriminaalasi.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Allar Nisu hinnangul kinnitavad tõendid, et jõe reostamiseni viis äriühingu ja tema esindaja tegevusetus. „Majandustegevuse käigus tuleb tagada, et tegevus ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kui saaste toimub ja tagantjärele selgub, et äriühing ning selle esindaja ei olnud saaste ennetamiseks või ärahoidmiseks piisavalt tegutsenud, kuigi neil see kohustus oli, siis on tegemist kuriteoga,“ ütles Nisu.
Prokuratuur esitas äriühingu esindajale kokkuleppemenetluses süüdistuse keskkonna saastamises, kui see on toime pandud ettevaatamatusest ning tegevusetusega. Äriühingule määrati 20 000 euro suurune rahaline kohustus ja kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga. Kokkuleppe sisu saab prokuratuur täpsemalt selgitada siis, kui kohus on sellele hinnangu andnud. Kohus ei ole istungi aega veel määranud. Keskkonnale tekitatud kahju heastamiseks mõeldud nõuded ei ole kriminaalasjast sõltuvad, nendega liigub Keskkonnaamet haldusmenetluses edasi iseseisvalt.
Haldusmenetluse osana tellis Keskkonnaamet koos reostuse põhjustanud ettevõttega Pajusi ABF uuringu, et fikseerida jõe seisund, reostusjuhtumi mõju veekogule ning seal asuvale elustikule. Uuringus leidis kinnitust Umbusi jõe ökoloogilise seisundi halvenemine ning oluline mõju forellide asurkonnale umbes 14 km pikkusel jõelõigul reostuskohast allavoolu.
„Teadlaste hinnangu järgi langes varem väga heas seisundis olnud kalastiku seisund reostuse tagajärjel kesiseks, kannatada said ka põhjaloomastik ja ränivetikad; vähemal määral ka taimestik,“ loetles Vakra. „Hea uudis on see, et Umbusi jõele tekkinud keskkonnakahju pole pöördumatu. Jõe hea seisund taastub ja me saame sellele kaasa aidata,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor.
Tekitatud kahju heastamiseks vajalikud eksperthinnangud, projektid ja kudealade rajamise tööd tellib ning nende ellu viimist korraldab ja rahastab reostuse põhjustaja. Keskkonnaamet paneb täpsemad kohustused paika ettekirjutusega ning kontrollib hiljem tööde elluviimist.
Kalade kunstliku ümberasustamise asemel on ekspertide hinnangul töökindlam elustiku loomulik taastumine. Liikuva eluviisiga rändekalad asustavad jõe looduslikult, kuid arvukuse kiiremale taastumisele on võimalik kaasa aidata. Taastumine on kiirem kui mõnedele jõelõikudele rajada kruusast ja kividest uusi kude- ja elupaiku.
Lõplik uuring Umbusi jõe seisundi muutustest valmib septembri lõpuks.
Liivi Reinhold Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Eesti ja Läti teadlased katsetavad Liivi lahel mehitamata uurimisalust, mis võib muuta kalavarude seire odavamaks, vaiksemaks ja paindlikumaks
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele