Sportlikust võistlusõngitsemisest Eestis, I osa
Selle asemel, et pajatada uskumatuid kalajutte ja kiidelda enneolematute saakidega, kogunevad võistlusõngitsejad veekogu äärde, et fikseerida numbriliselt, kes tegelikult kõige osavam kalamees on.
Kui üldiselt keerlevad kalamehejutud suurte kalade ümber, siis oskus püüda kõike, mis liigub, jääb enamike kalameeste jaoks tahaplaanile. Paljude ridvavibutajate jaoks seostub kalapüük romantilise pildiga jämedatest tamiilidest ja suurtest konksudest, millega trofeesid jahtima minnakse. Võistlusõngitsejate mõttemall on aga hoopis vastupidine. Sõltuvalt püügitingimustest seotakse optimaalsed rakendused, millega on võimalik kätte saada kõik püügisektoris ujuvad kalad – nii suured kui väikesed. Võistlusaja lõpuks loeb ju püütud kalade kogukaal.
Seotud lood
Tallinnas 31. augustist kuni 4. septembrini toimunud castingu maailmameistrivõistlustelt jäi Eesti saagiks üks pronksmedal, lisaks püstitati üks maailmarekord. Mida tähendab ühe MM-i korraldamine, kuidas kõik sujus ja milliseid tulemusi näitasid meie sportlased, kirjutab Eesti Castingu Liidu president Allan Lahi.
13. augustil toimusid Saadjärvel 22. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Tiitlit läks püüdma 12 allveekütti.
Veebruarikuu viimastel päevadel kogunes Võrtsjärvele 11 riigi kirbutajate paremik. Nimelt 25.–26. veebruaril toimusid Eestis kauaoodatud XIX maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Sel korral olid võistlustules Ukraina, Leedu, Läti, Norra, Poola, Mongoolia, Soome, Rootsi, USA, Rumeenia ja Eesti koondis.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele