Rootslased tutvusid Eestis lõhe olukorraga
1.–4. oktoobrini külastas Eestit grupp Rootsi maakondade kalandusametnikke, Sportsfiskarna ja Baltic Salmon Fundi juhtkonnad ning kalandusturismi ettevõtjad, et tutvuda meie lõhevaldkonna olukorra ning arengutega (sh sportliku püügi korraldusega) ning leida koostöövõimalusi Läänemere lõhe olukorra parandamisel.
Seotud lood
Talv oli sel aastal ilus ja lumine. Kalamehed nautisid Peipsit ja Pärnu lahte, väiksematest veesilmadest rääkimata. Millist elu elatakse aga detsembrikuus keset suurt Läänemere avavett? Järjekordne kalateaduslik ekspeditsioon viis vastamisi tormituulte ja -lainetega.
Martin Kesler (39) on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane ning omal moel Eesti lõhe- ja meriforellipüügi korralduse üks hallidest kardinalidest, kelle teadussoovitustele tuginevad keskkonnaministeeriumis vastu võetavad otsused. Lisaks sellele on Martin ka parajalt kirglik kalamees ning näeb kogu seda punase kala ümber keerlevat tralli ka püüdjate poole pealt. Kalastaja kohtus Martiniga detsembri alguses Tartus ning kasutas võimalust, et esitada talle hulk kalamehi huvitavaid küsimusi.
Veel paarkümmend aastat tagasi tundunuks mõte Rootsi kalale minekust absurdne. Varasematel aegadel sõideti Rootsi ikka selleks, et Stockholmi vaatamisväärsusi kaeda ja värvilisi välismaiseid hilpe hallile Maarjamaale kaasa tuua. Tänaseks on inimeste väärtushinnangud muutunud ja mind näiteks huvitab, kui head need Rootsi paljukiidetud kalaveed siis tegelikult ikkagi on. Piirid on lahti, eestlaste elatustase võimaldab reisida ja lisaks viib DFDS-i laevaliin Paldiskist Kapellskäri vaid 10 tunniga.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
1
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
2
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
3
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Viimased lood
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele