Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Lugeja küsib: miks lähevad suured latikad pärast tabamist tumepunaseks?

Seotud lood

Lood
  • 01.08.22, 12:27
Kallasrajast, kraavidest ja purretest
Kalastajas nr 100 tundis lugeja huvi, et kui veekogude kallasraja vaba kasutamine on iga-üheõigusega kõigile lubatud, siis miks ei sea riik kuivendussüsteemide korrastajale ja uute kuivenduskraavide rajajatele kohustust tagada, et neid kraave oleks võimalik kallasrajal ka normaalselt kuiva jalaga ületada. Ehk maakeeli: miks pole neile kraavidele ehitatud purdeid?
Lood
  • 01.04.21, 12:27
Lugeja küsib: miks on Emajõe ülemjooksul telkimist ja lõkke tegemist keelavad sildid?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud.
Lood
  • 08.02.21, 15:11
Harrastuspüügi muudatused 2021
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele