Kallasrajast, kraavidest ja purretest
Kalastajas nr 100 tundis lugeja huvi, et kui veekogude kallasraja vaba kasutamine on iga-üheõigusega kõigile lubatud, siis miks ei sea riik kuivendussüsteemide korrastajale ja uute kuivenduskraavide rajajatele kohustust tagada, et neid kraave oleks võimalik kallasrajal ka normaalselt kuiva jalaga ületada. Ehk maakeeli: miks pole neile kraavidele ehitatud purdeid?
Keskkonnaministeeriumist vastati lugeja küsimusele, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 lõike 5 järgi võib kalda omanik või valdaja kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral (nt loomade karjatamine või maa kuivendamine), kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. See tähendab, et uute maaparandussüsteemide rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb pärast asjaõigusseaduse jõustumist rajatud tõkkest üle- või läbipääs igal juhul tagada.
Seotud lood
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ametnikud ning Eesti Maaülikooli kalateadlased.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Kalakohad
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele