2021. aastast jõustus harrastuskalastuse valdkonnas hulk muudatusi, mis moel või teisel puudutavad enamikke kalamehi. Osad muudatused tulenevad Kalapüügieeskirjast, teised keskkonnaministri määrusest, mis mõlemad on leitavad Riigi Teatajast. Tegemist on päris mahuka paketiga, millega kõik kalamehed peaksid uue aasta alguses tutvuma.
Nagu ikka, on muudatuste seas punkte, millele kalamehed kaasa noogutavad, aga ka neid, mis võtavad nõutult kukalt kratsima. Merel haugi- ja Emajõel kevadise latikatapu piiramine väljapüütavate koguste limiteerimisega on igati mõistlik (iseasi on see, kuidas seda Emajõel kontrollima hakatakse), samas on arusaamatu, miks oli tarvis see latikalimiit kehtestada üleriigilisena, kui asi puudutab sisuliselt vaid kevadist Emajõge (ja vast natuke ka Pärnu jõge). Väljaspool Emajõe süsteemi puudub latikal ju isegi alammõõt ning paljudes järvedes on ta lausa mass-prügikala saatuses, kõhnake ja äbarik selline. Kelle eest seda läbipaistvat latikat, mis ei näi kunagi suureks kasvavat, kaitsta on vaja?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Forellipiirkonna hooajakaartide kaotamine toob tõsistele forelliküttidele kaasa kordadesse ulatuva hinnatõusu, röövpüügi suurenemise jõgedel ning osade piirkondade kalameeste ebavõrdsesse olukorda seadmise, kirjutab grupp Järvamaa forellipüüdjaid oma Kalastajale saadetud kirjas.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.