Milliseid nööre Euroopa kohapüüdjad kõige sagedamini usaldavad?
Juulikuu lõunatund Emajõel. On üle 20 kraadi sooja ja päike paistab. Tuul on üsna tugev, aga saab püüda. Jigipea puudutab põhjakive, kerkib kahe vändapöördega mõnikümmend sentimeetrit kõrgemale ja vajub uuesti alla. Oled kohakalade passiivsusest juba üsna tüdinenud ja pisut hajevil, aga ühel hetkel ei liigu ridvaots enam päris nii nagu enne. Lööki ei ole, tõmmet samuti mitte. On vaid vaevumärgatav raskusetunne, mis kestab murdosa sekundist. Kui selle hetke ära tabad, siis haagid kala. Kui võimaluse maha magad, kerid välja tühja landi.
Loe AI kokkuvõtet
Sarnaseid olukordi kirjeldavad Euroopa kohapüüdjad foorumites üllatavalt sageli. Tihti jõuab arutelu välja mitte ridva või rullini, vaid nöörini.
Seotud lood
Pärnu jõel toimivad landid on üsna erinevad sellest, millega püütakse koha näiteks Emajõel. Sellest loost saad teada, millega jahivad Pärnus koha kaks kalastuskaaslast, Tõnu Väät ja Norman Üpraus, kes mõlemad on Pärnu jõe kohapüügis kibedad käed. Normani osaks jäid klassikalise heitekalastuse jigid, Tõnu rääkis live-sonariga püügi omadest.
Mida sellist, mida ta varem ei teadnud, on üks tuntumaid Pärnu jõe kohakütte Norman Üpraus live-andurit kasutades teada saanud?
Linask on üks paradoksaalne kala. Ühelt poolt peavad paljud kalamehed linaskit mageveekalade seas üheks maitsvamaks liigiks. Teisalt võib linaskil, kui see on püütud mõnest metsa- või vanast paisjärvest, olla juures nii tugev mudamaitse, et see rikub kogu kulinaarse tulemuse. Milliste võtetega annab seda mudamaitset vähendada?
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele