Õngitsemise EMV III etapi Saimaa kanalil võitis Jaan Grents

Sealsamas Lappeenranta lähedal Saimaa kanalil toimub 18.–19. juulil ka klubide MM õngitsemises ning Eesti meistrivõistluse etapi MM-i toimimispaika viimise üks eesmärke oligi koguda infot püügiolude, kalade ja toimivate söötade kohta. Võistlejad läksid kohale juba neljapäeva õhtul, reedel toimus ametlik treening ning laupäeval ja pühapäeval võistlus ise. Ilm oli soe, parasjagu tuuline ja päikeseline.

„Saimaa kanal on üsna lai ning kerge ja muutuva pinnavooluga veekogu, mille põhi on kivine. See kivipõhi tekitas võistlejate seas palju segadust ja probleeme, sest kivide vahele jäi nii loodimistinasid kui rakendusi. Õige loodimine oli aga ülitähtis ja määras otseselt hilisema püügi edukuse, sest kivide vahelt tuli leida mingigi tasasem plats, kus kala võiks olla. Püügikaladest domineerisid enamjaolt särjed, ahvenad (saadi ka korralikke ligi pool kilo kaaluvaid boonuseid), viidikad ning väikesed latikad, vähem oli nurgu ja roosärge. Positiivne oli see, et kala oli kogu trassi ulatuses jaotunud ühtlaselt ning õigeid taktikalisi otsuseid tehes oli igalt poolt võimalik end esimeseks püüda,“ iseloomustas püügiolusid Janek Ilves.

„Väga-väga keeruline veekogu! Mida püüda, kui kaugelt püüda, millist peibutussööta kasutada jne. Kala käitus iga päev erinevalt ja vastavalt tuli ka tegutseda. Teatud asjad toimisid, teatud asjad tuli välistada. Näiteks kõik see, mis vee alla jäi – lips ja selle pikkus, tinade asetus, rakenduse kaal, ujuk – oli väga oluline,“ võttis võistluse kokku Jaan Grents.

„Esimesel päeval sain väikese latika kenasti alla ja jooksma, kokku püüdsin üle 7 kg kala. Teisel päeval aga lõi viidikas kaardid segamini ja edukamad olid need, kes hakkasid varem viidikat püüdma. Latikas oli põhjas olemas, aga rakendus ei vajunud paksu viidikakihi tõttu läbi. Mina olin esimene, kes viidikale üle läks, sest oli näha, ei see annab kokkuvõttes rohkem kaalu. Aga polnud see viidikapüük kah teab mis lihtne – kala tuli kogu aeg aktiivsena hoida, mis tähendas pidevat pealtsöötmist,“ rääkis Grents.

Muu saagi seas õnnestus võistlejatel tabada ka mõned 200–300-grammised nugakalad, mis eksootilise liigina parasjagu elevust põhjustasid. Nugakala meenutab välimuselt heeringat, aga on ülaseisuse suuga ning toitub keskveest ja pinnalt.

„Saimaa kanalil olid eesotsas kogemustega vanad kalad, kes suutsid võistlusolud paremini läbi hammustada ja suuri vigu vältida. Taktikaliseid apsakaid tegid seekord kõik, aga oluline oli see, kui kiiresti need vead ära suudeti parandada. Kolme nädala pärast toimuv MM saab igal juhul olema väga raske – Saimaa kanali keeruliste olude tõttu põruvad tõenäoliselt nii mõnedki tippmeeskonnad,“ kommenteeris võitja Jaan Grents.

Õngitsemise Eesti meistrivõistluste IV etapp toimub 01.–02. augustil Väike-Emajõel Soka sirgel.