Sten Urbanik on Tartu maniakaalsemaid ahvenakütte ning Kalastussport.ee kaupluse omanik. Steni erioskuseks Peipsil ja Lämmijärvel on leida ahven üles ja saada võtma ka siis, kui ülejäänud kalamehed nullitavad. Teie ees on Steni lemmik-ahvenasikud talvisel Peipsil.
Tegija landikarp: Sten Urbaniku parimad Peipsi ahvenasikud

Seotud lood

Lood
  • 21.02.25, 15:00
Tegija landikarp: Jaak Kase Peipsi ahvenasikud
Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?
Lood
  • 16.01.25, 10:36
Tegija landikarp: Raimo Kummeri talvised ahvenasikud
Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Teie ees on Raimo talvised sikud, mis talvisel ahvenapüügil teistest rohkem püügiaega saavad või millel on lihtsalt oma lugu.
Lood
  • 08.01.26, 07:15
Tegija landikarp: toimetaja talvised kirbud
Aeg-ajalt küsitakse minult, et näita, milliste kirpudega sa jõe pealt neid ahvenaid rebid. Siin nad nüüd on.
Lood
  • 10.01.26, 06:30
Kalapüügist püstsikuga, rõhuga madalatel järvedel ja sisemaa jõgedel
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele