Tegija landikarp: Sten Urbaniku parimad Peipsi ahvenasikud
Ülal vasemal Karismaxi Classic balansiir, 40 mm, 9 g. See on üks kahest põiklandist, mis mul Peipsil ja Lämmijärvel kõige enam püügiaega saab. Klassikaline talvine ahvenavärving – tume selg, oranž kõhualune, murrab mitme eest. Tegelikult kasutan hästi palju selle mudeli ja värvingu nõks suuremat versiooni, aga see sai mul möödunud hooajal otsa, pean juurde ostma. Kui ahvenaparv on tööle saadud, võib julgelt püüda 7 ja 9 cm pikkuste mudelitega, neid võtab sama hästi, aga püük on kiirem. Pildiloleva suurusega olen rohkem püüdnud Lämmijärvel, seal on madalam, 3–4 meetrit.
Seotud lood
Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?
Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Teie ees on Raimo talvised sikud, mis talvisel ahvenapüügil teistest rohkem püügiaega saavad või millel on lihtsalt oma lugu.
Aeg-ajalt küsitakse minult, et näita, milliste kirpudega sa jõe pealt neid ahvenaid rebid. Siin nad nüüd on.
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
3
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Viimased lood
TÜ Eesti Mereinstituudi kalateadlased ootavad uuringus osalema ka harrastuskalastajaid
Kalakohad
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele