Kalaradar, 25. nädal: Võrtsjärve suured kohad, suvine õngitsemine, rannikumere haugid, Peipsi ahvenad

Seda, kuidas Emajõel kohapüük käib, teavad üldjoontes kõik. Samas kui minna jõele ja hakata püüdma, kerkib kohe üles hulk pisiasju ning nüansse, mis ebakindlust põhjustavad. Mis asi on üldse Emajõe mõistes auk? Kas mõistlik on püüda augu põhja või pigem nõlvasid? Kuhu paat kinni panna ja millises suunas loopida? Kas paremini toimib päikesele avatud või varjus olev kaldaserv? Kas koha võtab paremini hommikul, päeval või õhtul? Kalastaja külastas Tartu kõvemate kohapüüdjate hulka kuuluvat Erkki Juroneni ning üritas neile ja mitmetele teistele küsimustele vastuseid saada.

Kalastaja esitas kümnele kõva haugipüüdja kuulsusega kalamehele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid rannikumeres haugi püüdmiseks kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Ülikerge UL-varustus võimaldab täiel rinnal nautida ka väiksemate kalade püüdmist. Sellise komplektiga on väga mõnus väsitada isegi ahvenat, väiksemat turba või säinast, jõeforellist ja haugist rääkimata!

Lisaks spinningule püütakse Emajões ja Pärnu jões koha palju ka põhjaõngega. Neil päevadel, kui koha lanti võtta ei taha, on paras hetk õngitseda söödaks mõned viidikad ja üritada koha tabada kalatükiga.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.